Hakkasid kehtima jahieeskirja muudatused

Hakkasid kehtima jahieeskirja muudatused

528
Nurmkanad. Foto: Ekaterina Chernetsova/Flickr

Vastavalt kliimaministri määrusele hakkasid 15. märtsist kehtima jahieeskirja muudatused, mis puudutavad hanede heidutusjahti, koprajahti ja osade linnuliikide väljavõtmist väikeulukite nimekirjast.

Muudetud jahieeskirja terviktekstiga saab tutvuda siin.

Muudeti suur-laukhane, kanada lagle, valgepõsk-lagle ja rabahane jahiaega. Muudatusega lubatakse lisaks sügisesele jahiajale jahti ka kevadel, 15. märtsist 31. maini – nende lindude tekitatud põllukahjustustega põllumassiividel kahjustuste vältimise eesmärgil Keskkonnaameti kehtestatud tingimustel ja korra kohaselt.

Missugune see kord on, sellega saab tutvuda Keskkonnaameti vastavast korraldusest. See avaldatakse peagi Keskkonnaameti poolt.

Kaotati eelmisel aastal kehtima hakanud kopra aastaringne jahiaeg kahjustuste ärahoidmise eesmärgil maaparandussüsteemides (põllumajandus- ja metsakuivenduskraavid, eesvoolud alla 25 km2 valgalaga). Muudatus on kliimaministeeriumi sõnul vajalik, et vältida tiinuse lõppfaasis või poegadega emasloomade küttimist. Edaspidi on koprajaht 16. aprillist 31. juulini lubatud vaid kopra tekitatud kahjustuste korral Keskkonnaameti nõusolekul.

Sisuliselt taastati endine regulatsioon, mis kehtis kuni eelmise aasta suveni.

Arvukuse jätkuva vähenemise tõttu võeti jahiulukite nimekirjast välja kuus linnuliiki: soopart (Anas acuta), rägapart (Spatula querquedula), tuttvart (Aythya fuligula), lauk ehk vesikana (Fulica atra), tikutaja (Gallinago gallinago), laanepüü (Bonasia bonasia). Kliimaministeeriumi väitel toetab muudatus ka ELi elurikkuse strateegia aastani 20301 eesmärkide elluviimist.

EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul Eesti Jahimeete Selts seitsme linnuliigi väljavõtmisega ei nõustunud ja tegi ministeeriumile omapoolse kirja ettepanekutega. Sellega saab tutvuda siin.

„Hea on see, et kliimaministeerium arvestas jahimeeste ettepanekuga osaliselt ega võtnud seekordse muudatusega väikeulukite nimekirjast välja nurmkana (Perdix perdix),“ ütles Korts. „Kahjuks aga lühenes siiski jahieeskiri kuue linnuliigi võrra. Oleksime jahimeeste ja kodanikena soovinud nende liikide osas sisulist arutelu. Oleme jätkuvalt seisukohal, et jahipidamine nendele liikidele Eestis mingit ohtu ei kujutanud ja põhjused, miks nende arvukus väheneb, asuvad mujal.“