FACE pidas Madridis konverentsi

FACE pidas Madridis konverentsi

72
Hispaania põllumajandusminister Luis Planas pidas Euroopa jahimeestele sütitava kõne. Fotod: EJS

20. märtsil pidas FACE Madridis konverentsi, kus arutelule tulid nii rändlinnud, jahikoerad, kui ka suurulukid ja traditsiooniline jahipidamine.

Hispaania jahiorganisatsiooni president Manuel Gallardo ütles avakõnes, et jahimehed peavad tegema jätkuvalt koostööd, et leida kindel ja selge strateegia jahinduse jaoks.

FACE president Tjorbörn Larsson sõnas veel, et FACE keskendub jahimeeste prioriteetidele tänases Euroopas ning arutluses on ka järgmise viie aasta teemad.

Jahilindude arutelu

FACE linnujahi ekspert Cy Griffin tegi ülevaate rändlindudest Euroopas. Tema sõnul on pooled jahilindude populatsioonist Euroopas kahanemas. Siiani on jahilindude majandamisel kasutatud iganenud 1991. aasta lähenemist Europarlamendis. Nüüd otsitakse uut teaduspõhisemat strateegiat. Griffini sõnul on andmete alusel näha, et talvise loenduse põhjal tehtud linnu populatsioonil läheb paremini ja see suureneb.

Griffin kummutas väite, et linnujaht ei tähenda ainult seda, et lindude arvukus kohe väheneks. See tähendab ka looduskaitselisi tegevusi. Ta selgitas, et põldvutiga on kõige keerulisem olukord praegu, kuna tahetakse muuta selle kaitsestaatust. FACE tegeleb selle teemaga aktiivselt edasi.

Hispaania jahiseltsi esindaja Jose Maria Gallardo rääkis rändlindude jahipidamisest Hispaanias. Hispaanlased tegutsevad jätkusuutlikult. Tema sõnul on jahipidamine üks reguleeritumaid alasid Euroopas. 

Gallardo tõdes, et Hispaanias peetakse aktiivselt jahti põldvutile. Nad viisid koos teadlastega läbi uuringu, mis aitas lindude arvukust reguleerida. Euroopa poolt tulevad piirangud ei ole tema sõnul aga õigustatud. Hispaanlased kogusid andmeid arvukuse ja jahistatistika kohta, mis pole aga kooskõlas Brüsseli nõudmistega.

Nad on kogunud ka põldvuttide tiibu, et uurida nende omaduste, nt paljunemisvõime kohta jms. Lisaks monitoorivad jahimehed laulurästaid Hispaanias, mille osas on neil eraldi programm koostatud.

Hispaanias on fookuses ka turteltuvi, keda on Euroopas on ligi 1,8-3,4 miljonit. Nende populatsioon on viimastel aastatel langenud 29%. Seega on ka turteltuvijahiga Euroopas probleeme. Samas on Euroopas neile tegevuskava välja töötatud kuni 2028. aastaks. Kas jahimehed seda plaani jälgivad või mitte, selles on aga küsimus. Turteltuvidel on toidubaasi ja pesapaikade puudus ning jahindus poole pealt on surve suur. Tegevuskava järgi monitooritakse linde, et kalkuleerida nende populatsiooni arvukust. Lisaks tegeletakse elupaika majandamisega, monitoorimise ja supervisiooniga jahimaadel. Nende kolme osa põhjal vaadatakse kas nende püüdmine on võimalik.

Hispaanias on turteltuvi arvukus hetkel stabiilne olnus viimased neli aastat. Hispaanias on kokku üle 600 linnuliigi, neist 45 liiki on jahitavad.

Loomade heaolu ja muudatused jahikoertega

Manuel Gallardo rääkis seadusandluse poole pealt. Gallardo sõnul pole keegi ulukite heaolu seaduste vastu, aga mõtlema peaks sellele, kuidas teemale läheneda. „Öeldakse, et inimestel ja loomadel peaks olema samad õigused, kuid neil pole ju samu kohustusi,“ sõnas ta. „Me oleme aastasadu loomi küttinud ja ulukeid söönud, aga nüüd on küsimus üles tulnud seoses selle eetilisusega,“ lisas ta.

Gallardo tõdes, et loomadel pole tundeid nagu meil. „Meil on küll mõningaid sarnasusi, aga me pole samad. Üldiselt võime ikkagi öelda, et nad on paremad. Aga miks siis pole kehtestatud samu õigusi,“ arutles ta.

1977. aastal kehtestati esimene loomade õiguse deklaratsioon. Hispaania on koguni 42 looma heaoluga seotud õigusakti. Gallardo väljendas vastumeelsust Euroopas hetkel ringleva uue õigusakti osas, kuna seal pole jahikoerte osas midagi täpsustatud. Liialdades arvas ta, et põhimõtteliselt võib varsti ka hiire püüdmine inimesi vangi viia. Hispaanlase sõnul lisatakse vähehaaval piiranguid jahipidamisele ja rohkem õigusi antakse loomadele.

FACE jurist Valentina Siddi tutvustas Brüsselis toimuvaid muudatusi jahikoerte osas. Jahikoerte osas on Euroopa komisjon välja andnud ulukite heaolu paketi, millega on kohati probleeme. Näiteks just selles osas, kui sul on jahikoer, siis sa pead registreerima end koerapidajaks või aretajaks. See tähendab rohkem bürokraatiat ja paberimajandust jahikoera omanikule.

Esimene stsenaarium selles osas oleks tutvustada ärilist elementi aretaja määratlemises. Teine oleks aga tekitada erand jahikoerte osas. Kolmas võimalus on limiteerida kohustusi jahikoerte aretamise osas. Paljud europarlamendi liikmed on huvitatud, et need muudatused vastu võetaks. Samas tuleks Siddi sõnul seda teemat lobida.

Suurulukite majandamine

FACE uus töötaja suurulukite alal Guillame Agede tutvustas hundi kaitsestaatuse muutmist. Ettepaneku selles osas tegi Euroopa Ülemkogu. Otsus kaitsestaatuse muutmise osas tehakse arvatavasti juunis.

Esimene arutelu toimus veebruaris, järgmine on ilmselt aprillis. Agede väitel on praeguse arutelu tulemusena umbes 12-13 riiki hääletamas selle otsuse poolt, et kaitsestaatust muuta, kuid vaja oleks isegi rohkem hääli.

Hispaania jahiseltsi esindaja Juan Herrera tegi ülevaate huntide majandamisest Hispaanias. Herrera väitis, et nende arvukus riigis suureneb ja ka konflikte on seetõttu rohkem, eriti lammaste murdmisega. Uuringu järgi elutseb Hispaanias 87% huntidest, ülejäänud liiguvad piirialadel.

Herrera tõdes, et huntide murdmised on küll koledad, aga see on päris elu ja sellest peab rääkima. Murdmised on riigis ka mullu üle 20% suurenenud võrreldes varasemate aastatega.

Hispaanias viidi läbi uuring huntide ja sagenenud konfliktide osas. Leiti, et 63% vastanutest olid negatiivselt sellest mõjutatud. Riigiametnikid ei ole neid fakte aga tõsiselt võtnud ega tegele probleemiga. Hispaanlased hääletasid ka vastu huntide majandamisele, et nende kaitsestaatust muuta.

Andmete kogumine jahipidamise kaitseks

Artemisani sihtasutuse esindaja Luis Fernando Villanueve tegi ülevaate bioloogiliste andmete kogumisest. Nad tegutsevad Hispaanias juba 2016. aastast ning tegelevad jahipidamise ja looduskaitse andmete kogumisega ja monitoorimisega. Ta tõdes, et jahimees peaks nende andmete analüüsiga tegelema, et panustada looduse ja ulukite majandamisse. Nad on läbi viinud mitmeid uuringuid Hispaanias.

Põhieesmärkideks on levik, arvukus ja populatsiooni suundumused. Lisaks tegelevad turteltuvi montoorimisega, kes peaks olema ka jahilindude määratluses, et neid saaks pidevalt jälgida.

Jahitraditsioonide tulevik

Valentina Siddi tutvustas lühidalt jahipidamise õigusakte, mis on muutumises ning selgitas seadusandluses olevaid mõisteid ja määratlusi.

Jahilindudega tegelev organisatsiooni Silverstrismo esindaja Jose Maria Mancheno rääkis muudatustest jahilindude nimekirjas. Hispaanias tehakse koostööd ülikooliga, et jahilinde monitoorida. Mancheno sõnul on aga probleem Euroopas, kus ei taheta teha piisavalt koostööd või ei võeta tihti andmeid tõsiselt.

Manuel Gallardo rääkis vahemärkusena, et jahinduse osas on olnud mitmeid probleeme ja jahimehed peavad kõvasti võitlema selles osas, mida nad teevad. Samas tõdes ta, et jahimeestel on ka palju koostööpartnereid. Üks neist on Hispaanias kindlasti põllumajandusministeerium ja minister Luis Planas, kes külastas ka konverentsi.

Luis Planas tervitas kõki, kes kohale tulid ja tänas FACEt, kes jahinduse eest Euroopas seisab. Ta selgitas, et umbes 70% maadest hõlmab Hispaanias jahialasid. Planas selgitas, et jahindus ei hõlma ainult küttimist, vaid ka palju looduskaitselisi tegevusi ning palju kulutatakse raha nende projektide ellu viimiseks. Hispaanias allkirjastasid nad kokkulepped säästliku jahinduse osas, et looduskaitselisi projekte ellu viia.

Planas rõhutas, et on oluline pidada dialooge, et vältida konflikte inimese ja uluki vahel. „Kuulake, austage ja arvestage maaelu oludega, et see püsiks ka tulevikus,“ rõhutas ta. Samuti tõdes minister, et jahipidamine on oluline vahend, et uluki populatsioon oleks tasakaalus. „Arvatakse, et jahipidamisel pole tulevikku, kuid usun et see pole tõsi,“ ütles minister.

Põllumajandusministri väitel tuleks ka noortele rohkem jahipidamise rolli selgitada ja seda tutvustada.

Sotsiaalne vastuvõetavus jahinduses

FACE uurib hetkel ka jahinduse sotsiaalset aktsepteeritavust, et jahinduse kuvandit parendada.  See aga ei tähenda, et inimestele peaks jahindus meeldima, aga nad võiksid seda aktsepteerida kui normaalset ühiskonna osa. Taanlased teevad selles osas aktiivselt tööd. Nad harivad ka jahimehi.

Taanlased on kutsunud palju meediat kaasa jahtidele ja sellest on positiivset tagasisidet tulnud. Probleem on aga taanlaste arvetes selles, et kui jahimehed kütivad, aga ei kasuta seda pärast maksimaalselt ära, on see probleem. Seega on nende arvates sotsiaalse aktsepteeritavuse mõõtmine ja selle tõstmine oluline.

Ka Austrias on häid tulemusi selles osas tulnud. Austria jahiseltsi esindaja Lutz Moelter ütles, et see oleneb kuidas ja mida sa inimestelt küsid. Ehk, et näiteks kui küsida neilt, et kas talle meeldib jaht, saad teistsuguse vastuse kui küsida, et kas nad aktsepteerivad seaduslikku jahti.

Austria jahimehed uurisid, milliseid tulemusi annab internetis otsingusõna „jahipidamine“. Nad leidsid, et enamasti on see negatiivne, seega peaksid nad sellega tegelema, et SEO-d muuta. Nad tekitasid materjale selles osas, miks jahindus pole hobi vaid midagi rohkemat ja muid sarnaseid tutvustavaid videoid. Siiani on nad saanud positiivset tagasisidet. Lisaks teevad nad veel koostööd kokakoolidega, kus nad pakuvad neile ulukiliha, millest tehakse roogasid.

Tulevased parlamendivalimised

FACE töötaja ja Rootsi jahimeeste seltsi esindaja Johan Svalby tutvustas europarlamendi valimiste protsessi. Ta tõdes, et on oluline aasta jahindusele, selleks et Brüsselis ja kogu Euroopas oleks jahindus ka tulevikus jätkusuutlik.

Ta tõdes, et on mitmed olulisi teemasid hetkel jahinduses fookuses ja muudatused tulemas, nt pliivaba moona teema, huntide kaitsestaatuse muutmine, muudatused jahikoerte osas jms.

Svalby ütles, et 6.-9. juunil on valimised, pärast seda hakatakse moodustama intergruppe. Svalby uuris ka europarlamendi hääletamise aktiivsust Rootsis ning leidis, et paljud rootslased ei suutnud isegi praeguseid saadikuid nimetada. Samuti tõdes ta, et valimiste aktiivsuse osakaal on Euroopas pigem madal. Jahimeestele soovitas ta ka kokku saada kandidaatidega.

Edu finantsi leidmisel jahiorganisatsioonidele

Jose Maria Mancheno tutvustas ühe suurima Hispaania jahiorganisatsiooni (Mutuasport) finantsi kogumist. Ta selgitas, et jahimehed panevad suure osa finantsidest teadustööle ning teevad palju teadlastega koostööd.

Mutuaspordi asepresident Sergio Sanchez Mateu tutvusas lähemalt, mida nad teevad. Neil on kohustuslik liikmemaks (72 eurot), mille sees on ka kindlustus. Nad katavad kindlustuse osas ainult jahipidamisega seotud asju. See kehtib ainult neile, kes jahti peavad Hispaanias.

Konverentsi lõpuks esitati Hispaania jahiseltsi esindajatele mitmeid küsimusi ja seejärel toimus elav arutelu.