FACE pidas sügisest aastakoosolekut, kus tehti ülevaade jahinduse aktuaalsetest teemadest.
FACE president Tjorbörn Larsson rääkis avakõnes, et jahinduse tulevik on meie teha ja meie saame tulevikku muuta. Siiani käib FACE kampaania, mis on olnud edukas, aga endiselt on vaja teha tööd eesmärgi nimel ning iga jahimehe panus on oluline. Prantsusmaal koguti näiteks kõigest paari nädalaga 15 000 allkirja.
Tegevjuht David Scallan tegi ülevaate trofeejahindusest ja selle vastuolust, mis hetkel Euroopas diskussiooniks on. Lisaks tutvustas ta uusi meeskonna liikmeid ning näitas uut FACE tööplaani. See on aktiivne dokument, mida pidevalt muudetakse ja mille progressi jälgitakse. David rääkis ka kampaaniast, mida juhatus otsustas pikendada kuni kevadeni, et eesmärgini lähemale jõuda.
Uuendused FACE-s ja eelarve ülevaatamine
David tutvustas ka FACE tegevuskava, mille kallal on alates eelmise aasta novembrist töötatud juhatuses ja liikmete seas. Idee on pärit juba 2017. aastast, seega pole uut jalgratast leiutatud, kuid kuna FACE tegevused ja strateegiad polnud varasemalt küllalt selged, siis leiti vajalikuks see nüüd ära teha. Strateegia on jaotatud kolme põhi huvirühmade vahel ‒ FACE, jahipidamine ja ühiskond. Tegevuskavas on oluline osa ka kommunikatsioonil. Tahetakse mõõta jahinduse aksepteeritavust ühiskonnas. Šveitsis, Rootsis ja Taanis on seda varem uuritud. FACE tegevuskava põhimõte on, et me saame muutusi luua, kui me koos aktiivselt töötame.
David tegi ka ülevaate tööplaanist kuni 2023. a-ni. Tööplaan saadeti kõigile liikmetele ka varasemalt tutvumiseks ning see võeti ühehäälselt vastu.
Pearaamatupidaja David Clavadetscher tegi ülevaate 2021. aasta eelarvest, mis on koroonaviiruse tingimuste tõttu veidi miinuses (1681 eurot). Ülevaate tehti ka 2022. aasta eelarve prognoosist. David näitas ka mis on prognoositav 2023. a eelarve. Liikmetasu tõsteti ka tänu inflatsioonile jm olude tõttu 2,5%.
Liikmete muudatused
President selgitas, et FACE Prantsusmaa asepresident vahetub. Alain Duranti aeg sai mööda ja tema asemele tuleb Nicolas Rivet. Ühehäälselt hääletati tema poolt.
Liikmetaotluse muudatusi arutati Türgi ja Moldova osas. Kuna Türgi ei suutnud 2022. aasta liikmemaksu tasuda, siis arvati ta liikmete nimekirjast välja. Moldova osas otsust vastu ei võetud.
Järgmine kevadine koosolek toimub Sofias Bulgaarias ja sügisene koosolek Prahas. Mõlemad tähistavad kohaliku organisatsiooni juubelit.
FACE tegevusvaldkondade arutelu
Teise koosoleku osana arutati rändlindude, suurulukite, ulukitervise valdkonda, aga räägiti ka jahimoonast ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiast.
Cy Griffin rääkis rändlindudest ja suurulukite majandamisest. Probleeme on turteltuviga. Turteltuvi populatsiooni staatus ei ole hetkel kindel, tahetakse muuta liigikaitse staatust. Probleem on ka poliitika kujundamises. Praegu mis me teha saame, on rändlindude teemal lobbyda.
Suurulukite majandamisega on ka probleeme. Näiteks läti ilvese juhtum, kus Euroopa Komisjon hakkas põhjendamatult tegema piiranguid piirkondlikule ilvesejahile, mida mõned aastad varem toodi välja hea majandamise näitena.
Valentina Siddi rääkis ulukihaigustest ja seakatkust. 10 liikmesriigis on siiani seakatk, kuid see on nüüdseks globaalseks probleemiks saanud. Intensiivne jahipidamine ja lisasöötmise piiramine on kindlasti olulised tegurid seakatku vastu võitlemisel. Lisaks on lindude gripp 2021‒2022. a laialt levinud, levinum tüvi neist just HPAI viirus.
Ulukite heaolu ja jahipidamine on viimasel ajal järjest rohkem rünnaku all. FACE Balti regiooni juht Linda Dobrovska mainis, et seakatku vastu võitlemine on endiselt päevakorral ja me peame sellega tegelema. Riikides, kus seda veel pole peaks ikkagi valmis olema selleks.
Endiselt on probleeme ka jahipidamisega märgaladel. Siiani on terminoloogia osas probleeme, et mida defineeritakse täpselt märgalana. Mõnes riigis on piirangutega üleliia mindud. Seega võiks tekkida piiranguid märgaladel veelinnujahiga. 2023. aastal viimane aeg teha ettepanekuid seaduse muudatusteks.FACE peaks kindlalt olema Euroopa Komisjoni piirangute vastu, sest ohus on sellega mitme liigi populatsiooni õiglane majandamine.
Koosoleku lõpus tegi FACE kommunikatsiooni töögrupi juht Christopher Graffius ülevaate FACE kampaaniast ning selle progressist. Ta ütles, et kampaania on hea näide sellest, kuidas jahimehed ise tegutsevad, et enda tegevust tulevikus kindlustada ja oma häält kuuldavaks teha. Allkirja jahinduse õiglase tuleviku nimel saab anda siin.
