FACE kommunikatsiooni töögrupi koosolek Austrias

FACE kommunikatsiooni töögrupi koosolek Austrias

105
Kommunikatsiooni töögrupis arutati jahinduse sotsiaalset aktsepteeritavust. Fotod: EJS

23.-24. veebruaril kogunes Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE töögrupp Salzburgis Austrias. Arutati päevakorralisi teemasid, nagu Europarlamendi valimised ja jahipidamise sotsiaalse aktsepteerimise mõõtmist liikmesriikides.

EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on kommunikatsiooni töögrupp FACE-s üks aktiivsemaid ja tegusamaid ning see on ka ainuke Euroopa katuse töögrupp, kus meie, eestlased aktiivsemalt osaleme.

Sotsiaalne aktsepteeritavus

„Viimase aasta üks olulisemaid teemasid on olnud jahipidamise sotsiaalse aktsepteerimise mõõtmine ja liikmesriikide tulemuste võrdlemine ja analüüs. 72% inimestest Euroopas elab tiheasustusalal ja side loodusega jääb üha nõrgemaks, siit tekivad ka probleemid jahipidamise mõistmisel. Ka meil on sotsiaalse aktsepteerimise mõõtmine päevakorras ja suveks peaksid olema käes esimese küsitluse tulemused,“ selgitas Korts.

Täpsemalt oma riigi sellealastest tegemistest rääkis Sara Waack-Möller Taani jahimeeste seltsist. Nemad on seljad kokku löönud kalameeste seltsiga ja tutvustavad kuidas looduses toimetada.

FACE töötaja Tristan Breijer tegi ettekande jahi sotsiaalsest aktsepteerimisest Euroopa läbilõikes. Kõrgeim oli see Taanis 90%, Rootsis 88% ja Luksemburgis ning Norras 80%.

Saksa jahiseltsi esindaja sõnul ei kasuta kaasaegne meedia enam väga palju teaduslike uuringute tulemusi, aga need on head poliitikutega suhtlemiseks. Sakslaste arvates on vaja inimesi, kes oma riikides räägiks oma lugusid avalikkusele.

Kortsu sõnul on kõige kaugemale jõudnud Rootsi, kus hakati ühena esimestest  jahipidamise sotsiaalset aktsepteerimist mõõtma. „Nad hakkasid sellel teemal tegutsema ligi 50 aastat tagasi. Tollal oli see jahipidamise aktsepteerimine elanike hulgas 70%. Siis hakkasid nad sihipäraselt jahinduse tutvustamisega tegelema ja jõudsid tänase 90%-ni,“ ütles tegevjuht.

Jahinduse suunamudijad

Uue teemana toodi töögrupis lauda jahipidamise suunamudijad. Külas oli üks Austria tuntumatest suunamudijatest Beatrice Jäger. Ta on professionaalne metsamees ning samuti jahimees ja kalamees. Tema eesmärk on näidata, mida ta igal päeval ja kuidas teeb. Ta näitab, et metsamees olla ei tähenda ainult puude langetamist. Beatrice Jägeri sõnutsi ei ole kõik suunamudijad samad. Tema ülesanne on saada kontakti ka mitte jahimeestega.

Kortsu sõnul peame ka meie Eestis üle vaatama oma jahindusliku kommunikatsiooni, mis on peamiselt suunatud jahimeestele. „See peab senisest enam olema suunatud avalikkusele ja just emotsionaalselt. Peame rohkem selgitama, miks me jahti peame. Jahivastased kasutavad valdavalt emotsioone. Meid  süüdistatakse emotsiooniga ja meie üritame vastata loogikaga. See aga kahjuks tänapäeval enam väga hästi ei tööta. Vaja on selgitada ka jahimeeste poolt emotsiooniga,“ selgitas Korts. „Tundub, et parim, mida kasutada saame, on rääkida igaüks oma lugu. Oma päris lugu loodusest, metsast ja jahist,“ lisas ta.

Töögrupi koosolekul rääkisid liikmesriikide esindajad veel, kuidas sujub siseriiklikult jahimeeste töö Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistamisega, mis toimuvad selle aasta 6.-9. juunini.

Jahimess

Töögrupp viidi läbi Salzburgi messikeskuses, kus toimus 22.-25. veebruaril traditsiooniline rahvusvaheline mess Die Hohe Jagd & Fischerei, mis on jahinduse, kalanduse ja looduses seiklemise ja reisimise mess.

Messi külastamine oli üks osa programmist, seal toimus ka mitmeid diskussioone ja kohtumisi. Üks põnevamaid oli 23. veebruari õhtul toimunud paneeldiskussioon jahipidamise tutvustamisest. Sellel pidas avakõne Christine Fischer, kes on ise šveitsi päritolu kommunikatsiooni spetsialist ja teeb saksa jahimeestega kaastööd. Paneelil esinesid mitmed saksa keeleruumi suunamudijad ja demonstreerisid ka jahipidamist tutvustavat filmi ajujahist.

Järgmine töögrupi kokkusaamine toimub juba suvel veebipõhiselt.