FACE arutles seakatku ja linnugripi üle

FACE arutles seakatku ja linnugripi üle

252
Ulukihaiguste teemaline veebikoosolek. Foto: EJS

13. veebruaril toimus FACE ulukihaiguste töögrupi veebikoosolek, kus arutleti lähemalt seakatku ja linnugripi arengute üle.

Seakatk on laienenud Saksamaal ja Itaalias. Lisaks on SAK-i levik toimund Hiinas, Tais ja Kesk-Ameerikas. Kusjuures katk hüppab sadade kilomeetrite kaupa, isegi 900 kilomeetrit korraga. Seetõttu arvasid Euroopa Komisjoni liikmed ja teadlased, et siin on inimese käsi mängus.

Euroopa komisjon on andnud suunise, et seal, kus esmakordselt seakatk avastatakse, tuleb jahipidamine seisma panna, et mitte sigu laiali ajada. Ühtlasi on Euroopa Komisjon seisukohal, et jahipidamine pole enam jätkusuutlik pikas perspektiivis, kui seakatk on endiselt levimas.

Linnugripist tegi ettekande Julia-Delia Cohen. Kuidas asjalood maailmas selle linnugripiga on, selgub alles pärast eesolevat suve. Kõige rohkem on katku juhtumeid lindude talvitusaladel Taanis ja Belgias ning rändekoridorides. 

Linnugrippi on nakatunud 59 linnuliigi esindajad, 23% neist luiged, 14%  valgepõsk-lagled ja 13% hallhaned. Kahju on tekitatud ka suurtele kodulinnufarmidele, kus bioohutus ei ole olnud korras. Linnugripp on senini läinud metslindudelt farmidesse mitte vastupidi. Linnugripp on nakatunud ka imetajatele ‒ Eestis ja Soomes kolmele rebasele ja ühele saarmale. On tõestatud ka fakt, et see levib ka hüljestele.

Üldiselt on linnugripil 6‒7 erinevat tüve. Nakkuse vältimiseks soovitatakse järgmist: ära puudu surnult leitud, haigeid või imelikult käituvaid linde ja loomi ning väldi kokkupuudet linnusõnnikuga.