Euroopa Komisjon tahab hundi kaitsestaatust muuta

Euroopa Komisjon tahab hundi kaitsestaatust muuta

275
Foto: Thijs ter Haar/Flickr

Euroopa Komisjon (EK) tunneb muret huntide tekitatud kahju pärast Euroopa Liidu eri osades ning alustab hundipopulatsiooni ja selle mõjude uuringut kutsudes kohalikke kogukondi, teadlasi ja kõiki huvitatud osapooli üles esitama ajakohaseid andmeid hundipopulatsioonide ja nende mõjude kohta.

Sellised arengud on vastuseks kahele Euroopa Parlamendi resolutsioonile, milles nõutakse elupaikade direktiivi lisade (artikli 19 alusel) muutmise menetlust suurkiskjate jaoks (vt link ja link). Parlamendisaadikud, kellest paljud kuuluvad ka jahinduse ja maapiirkonna töörühma, tegid nende resolutsioonide elluviimise nimel kõvasti tööd.

Tuginedes nendele tehnika ja teaduse arenguga seotud uuendustele, kaalub EK vajadusel ettepanekus muuta kaitsestaatust, ajakohastada õigusraamistikku ja muuta see paindlikumaks kooskõlas elupaikade direktiiviga.

Direktiivi artikli 19 täielik rakendamine on midagi, mida FACE ja teised maaelu huvigrupid on ammu nõudnud, vaata siit ühisavaldust. Ka FACE hiljutises #Signforhunting kampaania üheks põhinõudmiseks oli suurkiskjate populatsiooni täpne hindamine sobivate kriteeriumite alusel.

Mida aga kavatseb teha EK kõigi nende uute teaduslike andmetega, on veel lahtine. FACE vaatenurgast võib neil olla kaks erinevat teed:

  • tunnistada teaduslikult kindlaks tehtud positiivseid suundumusi ja jätkata direktiivi lisade muutmise menetlusega.
  • jätkata hundi kaitsestaatuse hindamist, kasutades selleks sobimatuid biogeograafilisi ühikuid (link), mis jätab mulje pigem halvenevast seisundist kui populatsiooni pidevast kasvust ja laienemisest. Seni on selline lähenemine suurendanud kaitset ja suurendanud konflikte riiklikul tasandil.

Kui jätta kõrvale Euroopa hundipopulatsiooni terve staatus, mis on paljudes Euroopa osades selgelt saavutamas sotsiaalset kandevõimet, on põhiprobleem siiski praktiline ja õiguslik. Direktiivi IV lisa (range kaitse) loob peaaegu võimatu olukorra: EK juhised on ebaselged, liikmesriikide kohtud on väga ettevaatlikud ja EK jätkab õigusrikkumiste jälgimist ja see kõik tekitab maakogukondadele meelehärmi.

FACE president Torbjörn Larsson tõdes, et: „meie vaatenurgast on raske siduda komisjoni EK presidendi Von der Leyeni avaldust, kus ta ütles, et ta soovitab tungivalt kohalikel ja riiklikel ametiasutustel võtta kasutusele vajadusel vastavad meetmed, samas on komisjon valmis rakendama õiguslikke meetmeid, kui selliseid samme riiklikul tasandil kasutatakse,“ sõnas Larsson. „Edasiliikumiseks peab olema selge äratundmine, et hundil läheb hästi, ning rakendada tuleb loodusdirektiivi artiklit 19“.