Erakorraline juhatuse koosolek

Erakorraline juhatuse koosolek

616
Foto: EJS

13. juunil toimus EJS-i juhatuse erakorraline koosolek. Koosolekul oli üks teema: EJS-i seisukoha kujundamine seoses kasutusõiguse lubade (KÕL) pikendamise protsessi peatamisega riigi poolt.

Koosolek toimus veebipõhiselt ja seal osales 14 juhatuse liiget ja liikmekandidaati.

Keskkonnaamet on peatanud KÕL-i pikendamise ja seda ei toimu juba pikemat aega. Keegi ei saagi aru, milles on küsimus. Räägitakse, et keskkonnaministeerium on andnud juhised, et mitte pikendada, aga selliseid juhiseid ei ole ja EJS ei näe põhjust, miks seaduses ettenähtud protsessiga ei võiks edasi minna. Aeg ju läheb ja varsti pikendamine lõpeb. On oht, et menetlusega jäädakse ajahätta. Kes ja kuidas selle eest vastutama hakkab, eks seda saab varsti näha.

EJS-i seisukoht

Juhatuse liikmed arutasid, milline seisukoht edastada Keskkonnaametile seoses KÕL-i pikendamise protsessiga. Küsimuse all oli lepingute õigsuse kontrollimine jahindusnõukogudes.

Küsimuse tõstsid Erametsaliidu esindajad, kes soovivad veenduda, et omanikega lepingud on tõesed. Nende sõnul on olnud juhtumeid, kus on väidetud, et lepingud on olemas, aga tegelikult pole.

Juhatus arutas teemat läbi kolme küsimuse.

  • Miks EJS ei ole nõus katastriüksuste lisamisega jahindusnõukogu protokolli?
  • Millal peaks toimuma lepingute õigsuse kontroll – kas enne, jahindusnõukogu ajal või pärast seda?
  • Milliste andmete baasil ja kuidas peaks toimuma lepingute õigsuse kontroll?

Mitmed juhatuse liikmed olid seisukohal, et protsessi pidurdamise eesmärk on sellega venitada. Samuti olid juhatuse liikmed kindlal seisukohal, et need seltsid, kellel on nõusolekud jahindusnõukogudest olemas, nende menetlus võiks Keskkonnaametis jätkuda.

Juhatuse liikmed arutasid, kas võiks katastriüksuste numbrid olla protokolli osaks. Otsustati, et võivad sellisel juhul, kui positiivne otsus on saavutatud.

Arutati ka seda, millal peaks tegema lepingute õigsuse kontrolli – kas enne, jahindusnõukogu ajal või pärast seda. Tartu ja teiste piirkondade positiivsed näited on, et mõistlik on eeltöö ara teha koostöös ja enne jahindusnõukogu koosolekut. Seda võiks teha kuu aja jooksul enne koosolekut.

Arusaadav on, et kohapeal jahindusnõukogus ei ole võimalik kõiki lepinguid kontrollida. Kui soovitakse, võib ka kohapeal teha pistelist kontrolli.

Kokkulepe

Tuletati meelde ka osapoolte vahel juba eelnevalt sõlmitud kokkulepet, et nõusoleku andmine jahindusnõukogus on eelkõige kohaliku elu küsimus, kuna piirkonnad, traditsioonid ja suhted on erinevad. Jahindusnõukogu liikmetel on ka täna koos töötades võimalus lõpetada KÕL või mitte anda nõusolekut selle pikendamiseks. Samas kui valitsevad eriarvamused, siis on vaja eriti lähtuda seadustest, kehtivast jahindusnõukogude töökorrast ja eelnimetatud kokkulepetest.

Juba eelmises kokkuleppes tõdeti, et kriteeriume selles osas, millest peab jahindusnõukogu lähtuma otsuse tegemisel, seadus ette ei näe, jahindusnõukogud on sõltumatud ja võivad kokku leppida nagu soovivad. Kui nad ei soovi ühiseid kriteeriume kokku leppida, siis nad seda tegema ei pea.

Pikendamine peaks jätkuma

Keskkonnaametile edastati EJS-i seisukoht, et KÕL pikendamise protsess peaks jätkuma. Menetlus peaks koheselt edasi minema nende osas, kes on heakskiidu jahindusnõukogu poolt saanud.

Soovitatakse lepingute kontroll läbi viia vajadusel enne jahindusnõukogu toimumist. Kõige paremini toimub see kokkuleppel, siin peaks aktiivsed olema eelkõige huvitatud pooled. Praktika on näidanud, et paljudel juhtudel pole lepingute kontrollimisest keegi huvitatud.

EJS-i juhatus ei ole vastu, et katastriüksuste numbrid lisatakse protokollile pärast positiivse otsuse tegemist jahindusnõukogus. Need protokolli lisad aga ei peaks olema avalikud vaid kättesaadavad JN liikmetele.

Keskkonnaamet on andnud teada, et osapooli oodatakse koosolekule järgmisel nädalal, kus need teemad veelkord lauale tulevad ja kus amet tutvustab omi seisukohti.