EJS-i liikmesorganisatsiooni juhtide sügisnõupidamine

EJS-i liikmesorganisatsiooni juhtide sügisnõupidamine

238
Foto: EJS

EJS-i liikmesorganisatsiooni juhtide sügisnõupidamine toimus 27. oktoobril veebikeskkonnas. Tehti ettekandeid ja arutati tähtsatel teemadel.

Päevakorras oli kümme sisulist punkti.

Nõupidamise avas EJS-i president Margus Puust, kes tutvustas, millised on hetkel tähtsad teemad ja millest tuleb juttu. Puust rõhutas põtrade õige küttimise olulisust. Samuti peatus ta SAK-i vastu võitlemise tähtsusel ja pidas oluliseks, et info kõikidest leitud metssigadest jõuaks sinna kuhu vaja.

Puust rõhutas, et enne, kui tehakse jahifotosid, mõeldaks, kas üldse ja kuidas neid teha. Kindlasti ei tohiks kõiki fotosid sotsiaalmeediasse paisata, sellest võib tekkida asjatuid probleeme.

Suurkiskjate olukorra ülevaade

Suurkiskjate koostöökogust kõneles juhatuse liige Priit Vahtramäe.

Tema sõnul on karu küttimine enamjaolt lõppenud. 90 karuloast realiseeriti kõik ära (viimane Harjumaal), aga kuna 1 piirkonnas kütiti samal ajal 2 karu siis 6 reservloast kasutati 1 luba ära. Alles on veel 5 reservluba. Paar taotlust on veel esitatud, aga need pole sügisesed kahjujuhtumid, vaid kevadised ja neid ei rahuldatud.

2022. aasta seirearuandes on prognoositud hundi arvukuse tõusu ning üsna suure tõenäosusega on see ka toimunud. Seda toetab ka kahjustuste kasv võrreldes eelmise aastaga – ajavahemikus 1. mai kuni 31. september oli keskkonnaameti andmetel tänavu murtud 557 lammast (2021. aastal murti 226, 2020. a 773 lammast). Tõenäoselt tõuseb murtud lammaste arv 800 või 900 isendini. Lisaks on murtud 8 koera, aasta tagasi oli see 0, 2020. aastal aga 14.

Hundil on sellel hooajal vahemikus 28-30 pesakonda. Peep Männili arvates ehk kõrgemgi veel aga see selgub peale lume tulekut. Sellel kevadel jäi alles tõenäoliselt 150-165 hunti. Pesakondadest 4 hunti on meil Lätiga ühine. Jahipiirkondadest esitas hundivaatlused eelmisel aastal 91% (2020.-77% ja 2019-72%)

Seoses kärntõve aruteluga kiitis Männil jahimehi ja tõi näiteks väite, et jahimehed on nii karude kui ka huntide küttimisel hakanud küttima ka kahjude vähendamise põhimõttel, mitte ainult trofee saamise eesmärgil. Sellest tingituna kütitakse haiged loomad enne.

Arusaamatuks jäi miks arvatakse, et kärntõve nakatumisel pole tõestust suurema suremise osas. Eelmisel hooajal oli kütitud loomadest 42% nakatunud ja juurdekasv oli kõigi aegade madalaim (-20%). Selgus, et juurdekasvu hulka arvestatakse kõik võimalikud hundi arvukuse vähenemise  faktorid. Üks olulisemaid vihjed oli jahimeeste „suurem karistamine“, sest limiit vähenes kaks korda ja sellega ei tahetud leppida.

Arvestades kahjustusi ja pesakondade arvu ja kogu arvukust, on hundi hooaja küttimismaht 90-145 isendi vahel. Esimese küttimismahu suurendamine toimub juhul kui jooksval jahiperioodil ilmneb lisainfot pesakondade ja kahjustute osas.

Keskkonnaagentuur soovib teha ettepaneku hundi jahialguse edasilükkamist 1 kuu võrra 1. detsembrile. Samas aga soovib erilubade väljaandmist tuua lähemale 1. oktoobrile kahjustuskohtadesse, et keskkonnaametil oleks väiksem halduskoormus. EJS-i juhatus 26. oktoobril seda ettepanekut ei toetanud, pigem soovitakse probleemisendite küttimist alustada kuu aega varem, nii nagu seda soovib keskkonnaagentuur. Keskkonnaameti juriidilise osakonna sõnum oli, et käskkiri tuleks välja anda võimalikult kiiresti, sest see kindlasti vaidlustatakse. Seda juba uue suurkiskja ohjamiskava valguses. Eelmine vaidlustamine ootab riigikohtu lahendust. 2 esimest astet on selle tagasi lükanud.

Esialgsed esimese küttimismahud (NB! Lõplikud selguvad käskkirjas)

Järva 8

Hiiumaa 0

Saaremaa 0

Ida-Harju 7

Harju 10

Alam-Pedja 2

Lõuna Läänemaa 6

Ida-Viru 3

Pärnu-Rapla 6

Tartu Jõgevamaa 0

Põhja-Läänemaa 2

Lõuna -Pärnumaa 4

Ida-Viru 3

Lääne-Virumaa7

Põlva-Tartu 5

Viru 5

Võru 8

Viljandi-Valga 4

Pärnu-Viljandi 2

Kokku: 90

Seakatku olukord

SAK olukorrast riigis kõnelesid Helen Prommik ja Anne-Ly Veetamm Põllumajandus- ja Toiduametist. Nad tegid väga põneva ettekande, mida loodame ka EJS-i saada ja siis huvilistele jagada. Räägiti levikust Lätis ja Venemaal. Samuti sellest, et Lõuna-Eestist tuleb värskeid katkupositiivseid analüüsivastuseid. Jahimeeste ülesanne on endiselt küttida ära vähemalt juurdekasv ja hoida arvukus madalal, et katk ei leviks. Veterinaarid kiitsid jahimehi ja tunnistasid, et meie head koostööd on ära märgitud ka Brüsselis.

Metskitsede seisund

Metskitsede olukorrast Lääne-Virumaal kõneles Jaan Villak, Rakvere Jahindusklubi tegevjuht. Viimane külm talv on kõvasti kahjustanud metskitsepopulatsiooni ja see on muutunud nõrgaks. Metskitsedel on erinevad parasiidid ja kopsupõletik ja tõenäoliselt paljud tulevat talve üle ei ela. Sama märkis ka Põlvamaa esindaja juhatus liige Tiit Rammul olevat sealkandis. Jälgime olukorda.

PTA esindajad soovitasid kindlasti ühendust võtta piirkondliku veterinaariga ja asju arutada. Võimalik on analüüside tasumine riigi poolt.

Ülevaade ulukitest teel

Infot „Ulukid teel“ projektist andis projektijuht Urmas Salmu. Ta tegi ülevaate ulukitele ohtlikest kohtadest meie teedel ja rääkis, kuidas on läinud projekt. Kaks kolmandikku maakondadest on projektiga ühinenud ja üle viiekümne kilomeetri on reflektoreid paigaldatud. Esmaste hinnangute põhjal on ka hukkumine vähenenud. Täpsemat analüüsi aga veel koostatakse.

Trofeede hindamine

Trofeede hindamisest ja vabariikliku trofeenäituse korraldamisest rääkis Ive Kuningas, EJS-i juhatuse trofeetöögrupi juht. Juhatus on trofeeteema väärtusta jahisaaki aastal tähtsustanud ja moodustanud töögrupi. Ive kõneles, kuidas toimub trofeede hindamine, kui palju see maksab ja kuhu läheb raha. Raha jääb piirkonda, mida kasutatakse trofeeasjanduse arendamiseks. Ta rääkis ka kuidas on asi korraldatud Saaremaal, kus hinnatakse ära praktiliselt kõik trofeed ja analüüsitakse küttimist. Järgmisel aastal on soov korraldada Saaremaal vabariiklik trofeede näitus.

Ülevaade jahiajakirjast ja linnukaitselisest projektist

Ajakirjast Eesti jahimees rääkis peatoimetaja Jaanus Vaiksoo. Ta selgitas, kuidas meie ainukene eestikeelne jahiajakiri riigis valmib ja kuidas kajastatakse teemasid. Oluline on aastateema, aga seda kajastatakse ka järgmistel perioodidel. Ta tõi näiteks jahikoda korda aasta, milline rubriik jätkub ka sellel ja järgmisel aastal. Peatoimetaja soovis, et antakse põnevatest sündmustest rohkem ka talle teada, et kõiki huvitavad teemad saaksid kajastatud.

Projekti „Väikekiskjate küttimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“ tutvustas samuti Jaanus Vaiksoo, kes on selle projekti juht. Ta tõi näiteid, kuidas projekti esimesel aastal saavutati juba häid tulemusi. Seda tehakse koostöös jahimeeste, keskkonnaameti ja teadlaste-ornitoloogidega.

Samuti on Ida-Virumaal tulemas metsnugise küttimise projekt.

EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on sellised projektid jahimeestele äärmiselt olulised. Ta ütles, et nende projektide puhul on oluline nii sisu, kui ka vorm. Just see, et projekti viivad läbi jahimehed näitab seda, et jahindus on looduskaitse praktiline osa ja jahimehed on sisuliselt looduse praktilised kaitsjad. Selliste projektide läbiviimine aitab kogukonnas jahindust ja jahipidamist hästi selgitada.

Ülevaade IT arendustest

EJS-i IT arendustest rääkis projektijuht Karri Urban. Ta selgitas, mis on hetkel käsil ja mis on lähiaja prioriteedid. Hetkel on töös põllumassiivide Jahisesse kandmise rakendus, mis toimub põllumajandustootjate ja jahimeeste ühisel rahastamisel. See rakendus hõlbustab põllumeestega lepingute tegemist ja nende kandmist Jahisesse. Samuti tutvustas ta, kaugel on äpi arendus. Oli hulgaliselt küsimusi, millele Urban vastas.

Ülevaade aktuaalsetest teemadest

Päeva lõpuks kõneles olulistel teemadel tegevjuht Tõnis Korts.

Korts tegi kokkuvõtted kasutusõiguse lepingute pikendamisest. Üle 90% jahipiirkondadest on nõusolekud maakondlikest jahindusnõukogudest saanud ja KeA-s toimub aktiivselt pikendamine. Protsess on tervikuna läinud hästi. Mõned probleemkohad on, aga nendega tegeletakse. Tegevjuht tuletas meelde, et väga viimane aeg on esitada avaldus jahindusnõukogule, kes seda pole teinud, aga soovib teha. On mitmeid jahiseltse, kes ei soovi selle korra järgi pikendada, vaid osaleda avalikul pakkumisel. See on iga seltsi enda valik. Samuti tuletas tegevjuht meelde, et avaldus pikendamiseks Keskkonnaametile peab olema esitatud hiljemalt 30. novembriks. Avaldusele peab olema lisatud jahindusnõukogu heakskiitev otsus. Seda ei tohi maha magada.

Edasi rääkis tegevjuht raadiosagedustest. Riigis on tekkinud huvitav olukord, kus riigi erinevatel institutsioonidel on väga erinevad seisukohad. Õiguskantsler peab pealtkuulamist lubamatuks ja Keskkonnaamet oma tegevust õiguspäraseks. Ajad on muutunud ja see mis oli 15 aastat tagasi normaalne, ei pruugi täna seda olla. EJS jälgib huviga seda debatti ja ootab ära, millisele ühisele seisukohale jõuab riik. Siis teame ka meie, kuidas on õige edasi toimetada ja milliseid kokkuleppeid kellega sõlmida.

Tegevjuhi sõnul on hea uudis see, et helisummutiga seonduv seaduseparandus peaks jõudma peatselt riigikokku, hetkel on see valitsuses. Kui hästi läheb, jõustatakse see üsna varsti. Siis ei pea enam helisummutit relvalt pidevalt maha kruttima.

Tegevjuht rääkis ka projektist Oma Nahk. See on tegevus, mida viiakse läbi väärtusta jahisaaki aasta raames ja mille eesmärk on legaalselt kütitud looduslike karusnahkade kasutuselevõtt läbi spetsiaalse märgistuse. Huvi karusnaha vastu kasvab ja Oma naha märgi kasutuselevõtt hõlbustab tarbijal valikute tegemist.

Seda märki koostatakse koos Eesti Käsitööliiduga ja paljude teiste organisatsioonidega, sh nahakunstnikega ja kunstikõrgkoolidega. Märk tuleb lisaks nahale ka puidule, savile, villale ja mitmetele teistele looduslikele toormetele.  Märki esitletakse Mardilaadal novembri algusel.

Tegevjuht rääkis samuti nagu presidentki jahifotode tegemisest. Jahindus on vaikiv kunst ja nagu näiteks kirurgide tegevusest ja sõdurite õppustest ei tehta detailseid fotosid ja ei paisata neid internetti, nii ei tehta seda ka jahipidamise detailidest. See, mis kirurgile on normaalne oma töös, ei pruugi seda olla kõrvalisele inimesele. Detailsed fotod operatsioonist võivad esile kutsuda vaatajates väga erinevaid reaktsioone. Seega, enne kui pildistad, mõtle, kas seda on vaja. Ei ole olemas kinniseid gruppe. Ülesse pandud fotol on komme oma elu elada.

Tegevjuht rääkis meediamonitooringust ja võimalusest, et kõik, kes on EJS-i liikmed läbi organisatsiooni saavad tellida igapäevase ülevaate jahindust puudutavast meediast. Igal päeval kell 9 laekub soovijatele postkasti ülevaade eelmise päeva kirjutavast, näitavast ja rääkivast jahindust puudutavast meediast. See on makstud keskuse poolt ja liikmetele tasuta ja annab võimaluse omada pidevat ülevaadet nii jahindust puudutavast kui ka meiega seonduvatest muudest teemadest. Huvilistel võtta ühendust pressiesindaja-toimetaja Andra Hamburgiga.

Korts tutvustas ka Euroopa Komisjoni peatset kehtima hakkavat määrust pliihaavlite kasutamise kohta märgaladel. Alates 15. veebruarist 2023. aastal on keelatud märgadel ja 100 meetrit nendest kasutada küttimisel pliihaavleid. Märgalade definitsiooni peetakse Ramsari konventsiooni järgi, millega märgalaks loetakse sisuliselt iga liigniiske ala, raba, soo, jõed-järved, tiigid, kraavid jms. Samuti loetakse pliihaavlite kasutamiseks nende märgalal kaasas kandmine. See on kõigile arusaamatu, kuidas selline süütuse presumptsiooni rikkuv regulatsioon sattus määrusesse. Eks seda saame näha, kuidas rakendamine toimuma saab.

Kõige lõpuks rääkis Korts, et abi Ukrainale jätkub. Senini on kõik läinud hästi, kogutud ja soetatud konservid on jõudnud kõik sihtkohta. Seltsidel palutakse võimalusel kas annetada lihakonserve või raha nende soetamiseks. Ukraina poolt on tugev vajadus lihakonservide järgi olemas. Info leiab siit.