EJS-i infotund liikmetele

EJS-i infotund liikmetele

609
Uno Luht käis pliiteemat tutvustamas ka juhatuse koosolekul. Foto: EJS

30. mail toimus infotund liikmetele, kus põhiteema oli pliihaavlite kasutamise keeld märgaladel.

EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on pliihaavlite keeld märgaladel toonud endaga kaasa palju muutusi igapäevasel jahipidamisel. „Mitte kõik ei ole uue regulatsiooniga seoses selge ja üheselt arusaadav. Selleks, et saada infot ja asja klaarimaks infopäeva liikmetele korraldasimegi. Palusime Keskkonnaameti esindajat selgitama ka praktilise järelevalvega seonduvat,“ selgitas Korts.

Pliihaavlite keelustamine ja alternatiivmoon

Keskkonnaameti esindaja Uno Luhti sõnul on alates 15. veebruarist 2023 keelatud pliihaavlite kasutamine ja kaasas kandmine märgaladel. Piirangu aluseks on Euroopa Komisjoni 25.01.2021 määrus 2021/57. Määruse lisa punktis 13 on kirjeldatud „märgala“ mõiste, milleks on looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.

ECHA hinnangu järgi satub EL-i keskkonda ligikaudu 44 000 tonni pliid aastas, 57% laskespordist, 32% jahipidamisest ja 11% kalastamisest. Märgalade ja märgaladega piirnevate alade kaart on leitav Maa-ameti kaardirakenduses „jahikaart“ kihi alt Maa-ameti lehel.

Jahikaardist sai uuenduslik kaardikiht selles mõttes, et lisaks märgaladele said avalikuks ka jahipiirkondade piirid, huntide ohjamise alad, kaitsealade piirid jne.

Kaardirakenduse abil on jahimeestel võimalik järgida ruumilisi piiranguid jahipidamisel ning inspektoritel, sh avalikkusel on võimalik samuti neid piiranguid jälgida. Kaardirakenduse kohta on tulnud erinevat tagasisidet – nii positiivset kui negatiivset. Kaardirakendusele saab panna täiendavalt kaardikihte või andmeid, selleks ootab Keskkonnaamet ka EJS-i  ettepanekuid. Määruse sisu ei olnud jõustumise hetkel kohalikku seadusandlusesse üle võetud – jahiseaduses puudus konkreetne sõnastus märgalade kohta ja ka vastutussäte.

Jahiseaduse 01.04.2023 redaktsioonis on §24 lõiget 4 täiendatud punktiga 13 järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850), XVII lisa kande 63 teise veeru punktides 11 ja 13 kehtestatud kohas ja vahendit kasutades.”

Kui jahikaardil nn „roheline“ ala on piiritletud nn „sinise“ ehk märgaladeks märgitud alaga, siis on jahimehel õigus läbida pliihaavlitega ka „sinist“ ala, kuid jahimees peab inspektorile suutma ära tõendada, et tema soov oli just nimelt „sinise“ ala keskele jääval „rohelisel“ alal pliihaavlitega jahti pidada ning kuna „roheline“ ala oli igast küljest ümbritsetud „sinise“ alaga, siis sellele „rohelisele“ alale jõudmiseks pidi ta läbima pliihaavlitega „sinist“ pliikeeluga ala.

Väljavõte Euroopa Komisjoni 25.01.2021 määrusest 2021/57: (19) Kuna praktikas on raske tõendada, missugust konkreetset laskmisviisi pliid sisaldavat laskemoona kaasas kandev isik kasutada kavatseb, on asjakohane kehtestada õiguslik eeldus, mille kohaselt käsitatakse igaüht, kes tabatakse märgaladel või nende ümbruses pliid sisaldava laskemoona kaasaskandmiselt kas siis, kui ta on laskmas või laskma mineku osana, isikuna, kellel on kaasas pliid sisaldav laskemoon märgalal laskmise ajal või märgalale laskma mineku osana. Teisisõnu peab see isik ise tõendama, et ta kavatses tegelikult minna mujale laskma ja läbis märgala üksnes selleks, et mujale laskma. Jõustunud määrust käsitletakse kui pliihaavlite kasutamise ja kaasaskandmise keelamist märgaladel.

Keskkonnaamet pliihaavlite kasutamist ja kaasaskandmist ei planeeri ega teosta eraldi kontrolli või järelevalvena, vaid muu jahijärelevalve käigus. Tuvastades jahipidamise, kontrollib keskkonnaamet kas jahimees asub märgalal või märgalaga piirneval alal ning kas ta omab ja/või kannab kaasas pliihaavlitega laskemoona. Tuvastades praegu rikkumise, piirdutakse hoiatusega ning selgitatakse jahimehele määruse sisu ja piirangu järgimise vajalikkust. Alates 20. augustist (linnujahi algusest) hakkab Keskkonnaamet reaalseid karistusi rakendama.

Kui pärast linnujahi hooaja algust avastab amet jahimehe, kes viibib märgalal või märgalaga piirneval 100 meetrise raadiusega alal koos pliihaavlitega või on seal pliihaavlitega uluki küttinud, alustatakse selle jahimehe suhtes väärteomenetlus.

Lisaks räägiti ka alternatiivmoonast. Kaupo Kindsigo rääkis alternatiivsest laskemoonast, mida on suuremates jahikauplustes saada. Samuti jagas lühidalt näpunäiteid, mis haavleid mis jahil kasutada.

Seakatku olukord

SAK-i olukorrast rääkis tegevjuht Tõnis Korts ja tegi seda Helen Prommiku ettekande põhjal. Kokku diagnoositi 2022. aastal 78 SAK positiivset metssiga. Nendest 38 olid aktiivse viiruse kandjad. 2022. a viiruspositiivsed leiud olid: Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Harjumaal, Võrumaal, Põlvamaal ja Tartumaal. Ida-Virumaal, Tartumaal ja Põlvamaal avastati aktiivset viirust. Sellel aastal on diagnoositud 33 SAK viiruse kandjat, neist 12 aktiivse viirusega. Aktiivse viiruse kandjad avastati 9 Põlvamaal, 1 Lääne-Virumaal ja 2 Ida-Virumaal.

Tegevjuht tuletas meelde ka muudatusi kütitud metssigade seires. Kui siiamaani uuriti kõik kütitud metssead (v.a Hiiumaa), siis alates 2023. aastast on uurimise skeem selline: uuritakse kõik kütitud metssead neist maakondadest kust 2022. aastal tuvastati (ja lisaks kust 2023. aastal tuvastatakse) sigade Aafrika katku viirus ning lisaks maakonnad mille lähedal teisel pool Eesti-Läti piiri on tuvastatud SAKi aktiivset viirust (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa). Teistest maakondadest uuritakse need kütitud metssead, mille rümbad viiakse lihatööstusesse.

Surnuna leitud metssigade uurimises muudatusi ei ole. Kõik surnuna leitud uuritakse. Lisaks toimub üle Eesti: emiste küttimise toetamine, korjuste kõrvaldamine (surnuna leitud, kütitud SAK positiivsed metssead), korjuste leidmise/SAK tunnustega kütitud metsseast teavitamine.

Tegevjuhi sõnul palub Põllumajandus- ja toiduamet kindlasti teavitada kõigist leitud hukkunud metssigadest. Seda on vaja teadusuuringu tarbeks, et selgitada täpsemalt välja viiruse tugevust.

Linnugripi olukord

Linnugripist rääkis PTA peaspetsialist Kärt Jaarma. Tema ettekanne keskendus kõrge patogeensusega lindude gripi levikule Euroopas ja Eestis.

Ta rääkis Läti naerukajakate massilisest suremusest (hinnanguliselt 300 lindu) Lõuna-Lätis reoveepuhastusjaama juures oleval märgalal, Lõuna-Lätis Daugava jões asuval saarel. 15 naerukajakalt võeti proov ja kõik need osutusid lindude gripile viirusetüvega H5N1 positiivseks.

2022. a avastati Eestis kaks luike, kes olid linnugripis. Üks neist Läänemaal, teine Saaremaal. Euroopas on kõige rohkem hukkunud naerukajakaid, aga ka luiki, hanesid ja rabapistrikke. Viirust on leitud ka imetajatelt.

Haigus levib aga laialdaselt metslindude hulgas. Imetajatelt viiruse tuvastamine on viimasel ajal tõusnud. Viiruse zoonootiline potentsiaal on olnud madal alates 2016. a, aga see võib muutuda.

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus hindab inimeste nakatumise riski lindude grippi Euroopas madalaks ja inimeste, kes töö tõttu puutuvad kokku lindudega, nende nakatumise riski madalaks või keskmiseks.

Kärt Jaarma jagas ka soovitusi:

  • Metslindude seire lindude gripi varajaseks avastamiseks on vajalik metslindude aktiivne seire ehk kütitud metslindude uurimine.
  • Nagu ka sigade Aafrika katku puhul soovitatakse Euroopa poolt metslindude korjused loodusest eemaldada. Eestis on väikekiskjate kisklussurve suur ja see soovitus pole aktuaalne.
  • Soovitatav on laiendatud ja tõhustatud järelevalve nii metsloomade (eelkõige lihasööjate ja vaalaliste) kui ka tehistingimustes peetavate imetajate (eelkõige ameerika naaritsa ja kodusigade) üle riskipiirkondades, kus metslindudel ja kodulindudel esineb kõrge patogeensusega lindude gripp (KPLG-d), et kiirendada KPLG viiruste tuvastamist ning hinnata tegelikku viiruse leviku ulatust nendel liikidel.
  • Lindudega kokku puutuvad inimesed peaksid kandma kaitsevahendeid, nagu nt kindaid.

Ettepanekud karujahiks

Lisaks tegi tegevjuht ülevaate ettepanekust karujahi regulatsiooni osas, mille juhatus vastu võttis ja mis kliimaministeeriumile saadeti. Nimelt tehti ettepanek jahieeskirja muutmiseks karujahi osas. EJS-i juhatus tegi ettepaneku jahieeskirja muutmiseks.

Praegune karujahi regulatsioon on järgmine: „Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil“. Elupaikade direktiiv aga käsitleb karude küttimisvõimalust palju laiemalt.

EJS-i juhatus tegi ettepaneku regulatsiooni muuta arvestades direktiivi artikli 16 punkti c.

Koosolekul osales 74 registreeritud osalejat. Koosolek salvestati ja see on EJS-i liikmetele järelevaadatav. Oma soovist andke teada meilile: ejs@ejs.ee.