TEKST JAANUS VAIKSOO
OÜ Rewild korraldas 2020. aastal haneliste kevadise heidutusjahi uuringu.
Keskkonnaamet tellis 2019. aastal haneliste heidutusjahi prooviuuringu. Uue uuringu eesmärk oli kerkinud küsimusi täpsustada ja välja selgitada kevadrände ajal põldudel toituvate haneliste heidutusjahi võimalikkus, otstarbekus ning jätkusuutlikkus.
Uuringu lähtekoht
Uuringu lähtekoht on peamiselt põllumeeste ja linnukaitsjate vaidlus. Põllumehed on mures, et hanede ja laglede üha suurenev populatsioon (eelkõige valgepõsk-lagled) tekitab põldudele suurt kahju, tavapärane heidutus ei toimi, kuid heidutusjaht võiks toimida. Linnukaitsjad aga arvavad, et haneliste kevadjaht ei ole eetiline ega põhjendatud, samuti on see oht haruldastele liikidele (eelkõige väike-laukhani) ja üksikute lindude hukkumine ei saa muuta heidutust oluliselt tõhusamaks.
Viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud valgepõsk-lagle ja suur-laukhane arvukus. See on suurendanud ka survet põldudele, kus haned läbirännul peatuvad.
Uuring korraldati kogu Eestis 15. märtsist kuni 15. maini 2020. Heidutusjahti lubati registreeritud põldudel olenevalt asukohast. Hanede küttimist ei lubatud looduskaitsealadel ja eriti ohustatud väike-laukhane rändepeatuspaikade ümbruses.
Uuringusse oli kaasatud 2300 põllumassiivi, neist 2095 asus heidutusjahi piirkondades. Vaatluse alla kuulus veel 74 võrdlusala, peamiselt rohumaad, kus jahti ei peetud, et haned saaksid seal segamatult olla. Kahe kuu jooksul tehti 31 894 põlluvaatlust. Uuringurühm vaatles hanesid 434 korral ja loendas hanetroppe (väljaheiteid) 2096 juhuslikult valitud punktis uuringualadel.
Hanede arvukuse tippaeg oli aprilli teine pool. Kohatud hanede arvu dünaamika kattus loendatud troppide arvuga. Kontrollaladel, aga ka rohumaadel, oli troppide arv umbes kaks kuni neli korda suurem kui põldudel. Haned eelistasid viibida rohumaadel. Tärganud viljaga põldudel viibis olenevalt piirkonnast 4‒17% hanedest, enamik hanedest viibis rohumaadel.
Kohatud hanede ja leitud troppide hulga järgi eristus Mandri-Eestis neli peamist hanerohket piirkonda: Ida- ja Kesk-Harjumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa põhjaosa Rakverest ida pool, Tartu ja Võrtsjärve ümbrus, Lääne-Eesti rannikualad, eelkõige Audru poldri laiem ümbrus.
Laekus 873 jahiteadet (jahimehe ankeeti või päevikut) ja kütiti 664 lindu: suur-laukhani (443), rabahani (87), hallhani (4), valgepõsk-lagle (130), Kanada lagle (0).
Uuringu tulemused
Heidutusjahil suurt mõju hanede arvule ja kartlikkusele ei tuvastatud. Samal põllul, kus oli toimunud jaht, kohati hanesid järgmisel päeval sama tõenäoliselt nagu põldudel, kus oli toimunud tavaheidutus ning vastupidiselt eeldatule märksa sagedamini kui heidutuseta põldudel. Ümberkaudsel maastikul hanede arvukus pärast küttimist oluliselt ei muutunud.
Kuigi põllu- ja jahimeeste hinnangul muutusid haned küttimise mõjul kartlikumaks, ei õnnestunud kontrollvaatluste käigus seda kinnitada. Haned olid uuringuperioodi esimesel poolel kartlikumad põldudel ja julgemad rohumaadel, kuid aja jooksul, uuringuperioodi teises pooles, muutusid nad sama julgeks ka põldudel.
Küsimusele, kas haned põhjustavad põldudele suurt kahju, vastas uuring, et pigem mitte, kuid lokaalselt võib kahju tekkida. Enamik hanesid ei ole põldudel ja enamik põlde on hanedest puutumata. Samamoodi ei leidnud kinnitust heidutusjahi suurem tõhusus võrreldes mitteletaalse heidutusega. Jahiga saab linnud lendu ajada, kuid heidutuse tõhusus ei olene hukkunud lindude arvust.
Järeldused
- Vaid umbes 4–17% hanedest viibib kahjustustundlikel põldudel. Enamik hanesid viibib rohumaadel ja põldudel, mis ei ole kahjustustundlikud.
- Heidutusjaht võib olla põhjendatud tundlike kultuuridega põldudel suure hanearvukusega piirkondades. Heidutusjaht on otstarbekas täiendava heidutusmeetmena, kuid suurt kestvat ega ulatuslikku mõju heidutusjahil ei ole. Kevadist heidutusjahti võiks lubada esmajärjekorras piirkondades, kus on palju hanesid. Väiksema hanekoormusega piirkondades on soovitatav piirduda mitteletaalsete vahenditega.
- Suur-laukhane ja valgepõsk-lagle arvukus on väga suur, seetõttu ei ole nende küttimine piiratud mahus looduskaitseliselt vastunäidustatud. Kui on vaja nende populatsiooni piirata, on kevadjaht üks võimalus, mis võib aidata.
- Hallhane küttimine kevadel ei ole põhjendatud. Läbirändavate hallhanede arvukus on marginaalne massliikidega võrreldes ja seega olulisi kahjusid põllumajandusele hallhaned Eestis ei tekita.
- Teaduskirjanduse ja 2019. ning 2020. aasta hanede heidutusjahi prooviuuringu kogemuse alusel ei saa siiski välistada, et heidutusjahi mõju avaldub alles mitme aasta pärast, kui haned on küttimisega samas kohas korduvalt kokku puutunud. Seega tuleks uuringut ja seiret jätkata aegreaandmete kogumiseks. Vaja on koguda heidutusjahi korraldamise ja tulemuslikkuse andmeid. Hanede olemasolu tuleks kontrollida sõltumatute vaatlustega, millest saab nii hanede esinemise ja puudumise kui ka arvukuse ning käitumise andmeid.
OÜ Rewild haneliste kevadise heidutusjahi uurimisrühma kuulusid Jaanus Remm (PhD, uurimisrühma juht), Laura Tammiste (BSc), Piret Remm (PhD), Kunter Tätte (PhD), Jaan Grosberg, Kertu Jaik (MSc), Emil Kalm ja Marko Mägi (PhD).
