EJ 4/2017: Jahindusnõukogud on oma otsused langetanud

EJ 4/2017: Jahindusnõukogud on oma otsused langetanud

2789
Foto: Jüri Jõepera

TEKST PRIIT VAHTRAMÄE, EJS-i juhatuse liige
FOTO JÜRI JÕEPERA

21. juuliks 2017 on kõigi maakondade jahindusnõukogud langetanud otsused sõraliste (põder, hirv, metskits ja metssiga) küttimislimiitide ning -struktuuri kohta.

Mida neist vastuvõetud numbritest järeldada võib ja kuidas läks põdralimiidi kinnitamine?

Jahimehed loendasid 2017. aasta kevadel 11 410 põtra, mis vaatamata eelmise aasta rekordküttimisele (7390 põtra) langetas statistiliselt arvukust 80 põdra võrra ehk ainult 0,7%. Eraldi tahaks märkida ära keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna koostatud aruandes “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2017” toodud jäljeindeksite muutused, mis näitavad, et mitmes maakonnas vähenesid need väga palju. Jahindusnõukogud pidid seda arvestama.

Nii on seirearuande järgi vähenenud jäljeindeksid Valgamaal 59%, Lääne-Virumaal 49,6%, Raplamaal 38,5%, Pärnumaal 27,4%, Ida-Virumaal 19,1%, Järvamaal 15,4% ja Läänemaal 12,9%. Kuigi Viljandimaa jäljeindeks oli suurenenud, siis tegelikult nähtub seirearuande pabulaloendusest, et kogu Pärnumaa lõunaosa ja Viljandimaa seirealadel viitavad pabulaindeksid asustustiheduse vähenemisele 22,1 kuni 33,5%.

Aruandes on märgitud üks väga oluline tähelepanek: “Arvestades viimaste aastate kõrgeid küttimismahte, mille saavutamine jahipiirkonna kasutajate antavate arvukushinnangute paikapidavusel ei oleks põdraasurkonna juurdekasvu võimet silmas pidades kuidagi võimalik, on pabulaloenduste info meid siiski juba täna põdra arvukuse hindamisel reaalsusele oluliselt lähemale aidanud.”

Mis on limiidi eesmärk?

Jahimehed tegid ettepaneku küttida 6065 põtra (ületas eelmise aasta soove 193 isendiga). Põdra arvukus ei ole vähenenud vaatamata kõigi aegade rekordküttimisele, seda tõestab ka teadlaste märkus aruandes: “Paraku, mõneti üllatavana, näitavad kõik arvukuse muutusi peegeldavad seireparameetrid, et põdra arvukuses enamikus jahipiirkondades märgatavat langust endiselt toimunud ei ole.” Keskkonnaagentuur tegi ettepaneku küttida kokkuvõttes 7430 isendit, mis ületab eelmise aasta küttimist 40 isendiga.

Jääb arusaamatuks, mis on sellise limiidi kehtestamise eesmärk? Kas soovitakse langetada Eestis arvukust ainult 120 põdra võrra (eelmise aasta arvukuse langus 80 isendit + selle aasta kõrgem limiit võrreldes eelmise aasta küttimisega 40 isendit)?

Väga huvitav kokkusattumus ja võrdlusmoment. Kui jahimehed arvasid pärast eelmise hooaja rekordküttimist, et arvukus ei vähenenud (2016 loendati 11 490 põtra), siis selgub, et ka teadlaste hinnangul arvukus ei vähenenud, vaid kasvas eelmise aasta aruande alusel 1200 põdra võrra (arvati ju, et 2016 jäi talvituma 13 800 põtra).

Seega, kui võtta tõena, et jahimeeste hinnangul jäi arvukus enam-vähem samaks, siis oli arvukus eelmiselgi aastal selline. Kui rekordküttimine ei vähendanud arvukust, siis sisuliselt sama kohustus (miinimumlimiit 7430) ei vähenda ju arvukust, kui võtta aluseks teadlaste loogika ja statistika. Kui oli öeldud, et 2016. aastal sündis juurde 5000─5600 vasikat (Jüri Tõnissoni arvamus 2016. aasta Sinu Metsa artiklis) ja kütiti 7390 isendit, siis kummagi poole hinnang, et arvukus ei vähenenud, ei saa olla tõsi. Või lükkab keegi ümber liitmise ja lahutamise õigsuse?

Kas sünnib uus rekord?

Jahindusnõukogud suutsid kokku leppida minimaalselt 6094 isendit. Siinkohal peaks siis kinnitama, et keskkonnaagentuuri minimaalse limiidi soovitustega ei läinud kaasa need maakonnad, kus oli täheldatud ka jäljeindeksi langus. Need maakonnad (võtsid väiksemad limiidid, kui oli keskkonnaagentuuri minimaalne soovitus) on Järvamaa –114, Lääne-Virumaa –80, Pärnumaa –59, Raplamaa –90 ja Tartumaa –69 isendit. Olgu neile avaldatud tänu selle otsuste eest, mis ei tähenda kindlasti, et keskkonnaagentuuri soovituslikku otsust täis ei lasta.

Eelnevate aastate küttimisstatistika näitab (enamik ületas minimaalse limiidi), et ilmselt kütitakse see täis ja sel hooajal sünnib uus rekord, sest neis kuues maakonnas, kes keskkonnaagentuuri soovitusega kaasa ei läinud, kütitakse keskkonnaagentuuri soovituslik limiit enam-vähem täis. Kõik teised aga ületavad minimaalse limiidi, sest “võtavad limiidist viimast”. Juba ongi kuulda arvamusi, et “kuna naaber ei alandanud oma limiiti, siis ka meie kütime nii palju kui jõuame. Naabritelt tuleb ju juurde!”.

Loe lähemalt ajakirja Eesti Jahimees neljandast numbrist, mis on saadaval Lehepunkti suurimate partnerite juures. Üksikuid numbreid võimalik osta ka Eesti Jahimeeste Seltsist.