Eestis on linnugripi inimeselt inimesele levimise tõenäosus väga väike

Eestis on linnugripi inimeselt inimesele levimise tõenäosus väga väike

137
Foto: Aimee Rivers/Flickr
 title=


Praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviirus ei ole omandanud inimeselt inimesele püsiva leviku võimet, seega on selle levimise tõenäosus väike. Inimene on seni linnugrippi nakatunud vaid kokkupuutel haigestunud linnuga.

„Seni ei ole Eestis registreeritud, et kõrgelt patogeenne linnugripi viirus võib levida ka inimeselt inimesele, kuid seda ei saa täielikult välistada,“ ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. Ta lisas, et kehtib soovitus linnugripi riskipiirkondadesse mitte sõita, lindudega kokkupuudet tuleks siiski vältida ning kindlasti ei maksa surnud linde puutuda.

Sadikova rääkis, et eriti ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kellel on kokkupuude lindudega – näiteks linnukasvatajad ja -käitlejad peaksid kasutama kaitsevahendeid – respiraatorit, kaitsekindaid ja -prille.

Inimesed, kes on kokku puutunud haigete kodu- või metslindudega ning nende väljaheitega, peavad jälgima 10 päeva jooksul oma tervist ning silmapõletiku või gripitaoliste sümptomite ilmumisel (palavik alates 38 kraadi) peavad viivitamatult arsti poole pöörduma.

Linnugripi haigusnähud inimesel:

  • kõrge palavik (alates 38 kraadi),
  • pea-, lihas- või kurguvalu; 
  • köha ja nohu;
  • hingamisraskused;
  • silma sidekesta põletik;
  • õhulahtisus.




JAGA