Eesti Terioloogia Selts toetab metskitse vibujahi legaliseerimist Eestis

Eesti Terioloogia Selts toetab metskitse vibujahi legaliseerimist Eestis

778
Foto: Mario Traks

Vastusena MTÜ Mägilased pöördumisele andis Terioloogia Selts teada, et toetab Eestis metskitse vibujahi seadustamist.  

„Terioloogia Seltsis on veendumus, et vibujahi seadustamine ei mõjutaks negatiivselt metskitsede populatsiooni ning ei lähe vastuollu jahieetikaga. Peame oluliseks aga rõhutada, et metskitse vibujahil toetame vaid plokkvibu kasutamist.“ Eesti Terioloogia Seltsi esimees Oliver Kalda.

Varasemalt on Eestis MTÜ Mägilased poolt tehtud metskitse vibujahi legaliseerimise ettepanekut toetanud Eesti Jahimeeste Seltsi ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaud ning Riigikogu jahinduse toetusgrupp.

Vibu tõhusust täpse ja eetilise jahipidamisevahendina kinnitavad erinevate Euroopa riikide nagu 2004 Taani metskitse, 2012 Hispaania metssea ja 2016 mägikitse, 2019 Prantsusmaa nutria ja viimasena, 2021 Soome pampa-valgesabahirve vibujahi uuringud.

„Meie jaoks on tegemist väga olulise seisukohaga, eriti peale eelmise aasta MTÜ Loomuse üle 10 000 hääle kogunud metskitse vibujahivastast petitsiooni, mis keskendus traditsioonilistele vibudele. Mõistan inimeste muret loomade heaolu pärast ja saan kinnitada, et petitsioonis kasutatud info oli kas vananenud, mitte- asjakohane või kontekstist välja rebitud. Soovime loomakaitsjatega uuel aastal alustada puhtalt lehelt ning kutsume nad aasta alguses ühisosa leidmiseks ümarlauda. Meid julgustab, et ühise keele vibujahi osas on leidnud nii Soome kui Taani loomakaitsjad ning nendest maades on vibujahis viimastel aastatel toimunud ainult positiivsed arengud – nagu teadustööd ja vibujahi alade laiendamine.“ kinnitab MTÜ Mägilased juht Rita-Anette Kohava.

“Samuti juhin tähelepanu, et tänase rohepöörde valguses tasub ka Eestis mõelda Taani jahimeeste seltsi president Claus Lind Christensen sõnadele (2019), kus ta tõdes, et vibujahi tulevik Taanis on helge – ühiskonna jaoks on vibujahimees roheline jahimees, tema tegevus on vaikne, ja saagiks orgaaniline liha,“ selgitas Kohava.

Eestis legaliseeriti vibujaht väikeulukitele MTÜ Mägilaste eestvedamisel 01.06.2013

Seaduses kehtestatud nõuded (vibu miinimumtugevus ja suurt täpsust nõudev laskekatse) välistavad Eestis traditsiooniliste vibudega jahipidamise. Jahinooltele peab olema kirjutatud jahitunnistuse number, mis võimaldab peale lasku alati kindlaks teha laskja isiku. Jahitunnistuse number kantakse jahiks kasutatavale vibule ning jahimees peab sooritama vibujahi laskekatse, kehtivusega 2 aastat.

Euroopa jahinduse ja looduskaitse katusorganisatsioon FACE (European Federation for Hunting and Conservation) on tunnistanud vibujahi jätkusuutlikuks jahipidamise vormiks, mis panustab ulukipopulatsiooni arvukuse reguleerimisse, kaasa arvatud ulukikahjude ennetus ja haiguste vältimisse eelkõige linna (-lähedastes) piirkondades, kus vibujaht võib olla turvaline lisaalternatiivi liikide reguleerimiseks. EL-i looduslike elupaikade direktiiv [1], EL-i linnukaitse direktiiv [2] ja Berni konventsioon [3] ei takista Euroopa riikidel vibu ja noolega jahipidamise võimaldamist ja et see jahipidamise meetod on selgesõnaliselt tunnustatud Euroopa Nõukogu jahipidamise ja bioloogilise mitmekesisuse hartas.


[1] Direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, täpsemalt selle direktiivi lisa IV.
[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta, täpsemalt selle direktiivi lisa IV.
[3] Euroopa looduslike liikide ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon, täpsemalt selle konventsiooni lisa IV.