Eesti naisküttide seltsi sügisjaht peetud

Eesti naisküttide seltsi sügisjaht peetud

2837
Naisküttide ühisjaht Luual. Fotod: EJS

Eesti naiskütid pidasid traditsioonilist ühisjahti 28. oktoobril Luua metsanduskooli jahialal. Koguneti Maarja jahikoja juures.

Eesti naisküttide seltsi juhatuse liikme Triin Roostfeldti sõnul on jahi korraldamise eesmärk võrreldes algusaastatega muutunud. „Kui 14 aastat tagasi hakkasime koos käima ja jahti pidama, siis oli see uus asi. Naiskütid ei olnud enne seda sellisel kujul koos käinud,“ selgitas Roostfeldt.

„Algusel käisime koos ka sellepärast, et mitte alati ei võetud naiskütte tõsiselt ja võrdväärsena ning koos oli jahti hea pidada ja omi asju arutada. Täna seda teemat enam ei ole. Meil on Eestis juba 600 naiskütti ja lisa tuleb igal aastal juurde. Täna käime koos pigem seetõttu, et see on saanud traditsiooniks ja samas naudime ühistegevuse võlu ja kogu jahipidamise protsessi alates ettevalmistamisest kuni saagi austamiseni ja ühise õhtusöögini,“ lisas ta.

Oma piirkonda andis jahiks kasutada Luua Metsanduskool, kus ühena vähestest õpetatakse ka jahinduse õppeainet. Jahipiirkonnas peavad jahti ka Maarja jahikoja liikmed.

Ühisjaht on jahinduse aluseks

Maarja Jahikoha juhatuse esimehe Priit Tiksi sõnul on koda küll noor, kõigest 6 aastane, aga selle aja jooksul on oldud aktiivsed ja palju tehtud. „Oleme olnud avatud ja koostööle suunatud seltskond ja seetõttu teeb meil suurt au aidata korraldada naisküttide ühisjahti,“ ütles Tiks. „Ühisjaht on meie jahinduse üks oluline alus ja ka jahikultuuri näitaja. Jahikultuur ja sellesse panustamine on meile olnud alati oluline. Oleme kõvasti panustanud oma jahimajja, kus saame ulukeid tasemel esmatöödelda, kus saame oma seltskonnaga kvaliteetselt aega nautida ja samas ka külalisi väärikalt vastu võtta“.

Jaht kulges hästi

Jahijuhataja oli Olav Ojasaar, kelle kindla käe all korraldati kaks aju. Hommikuse instrueerimise ajal rõhutas Ojasaar jahiohutuse nõuete täitmise tähtsust ja selgitas, missuguseid ulukeid võib küttida. Küttida võis ühe põdrapulli, põdralehma ja vasika. Kahe vasikaga põtra ei olnud lubatud küttida. Samuti võis küttida kõiki metssigu.

Esimesest ajust kütiti põdrapull ja teisest ajust üksik põdralehm. Kokku osales ühisjahil 43 naiskütti, lisaks muidugi mehed, kelledel oli kandev roll loomade ajamisel. Kahe aju vaheajal maitsti metsaonnis kuuma ja erakordselt maitsvat kalasuppi, mis kõik jahil osalejad kenasti ülesse soojendas.

Jahi lõppedes koguneti Maarja jahikoja juures, kus toimus kütitud ulukite austamine. Nii nagu jahi avamisel ja aju algusel ei puudunud ka selle rituaali juurest jahisarvehelid. Jahisarve puhusid Ene Muts ja Mark Paomees.

Tehti mälestuseks ühine pilt ja naiskütid said osa ka jahisaagist, mille oli juba eelnevalt valmis pannud Rannarootsi. Selle eest talle suur tänu! Aitäh ka teistele sponsoritele Tarmo Ilusale ja Jägermeistrile.

Kvaliteetne päev metsas

Jahil külalisena osalenud EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul oli tegemist tõeliselt kvaliteetse päevaga. „Ega palju vähemat ei lootnudki, teades nii Eesti naisküttide seltsi energiat, meie hea koostööpartneri Luua Metsakooli kõrget taset ja Maarja Jahikoja liikmete pühendumust Eesti jahiasja ajamisel,“ ütles Korts. „See sünenergia ja koordineeritud tegevus ühise eesmärgi nimel ei jäänud märkamata ka jahijumalannal Dianal ja nii oli sündmusel ka temapoolne õnnistus kahe kütitud põdra näol“.

Päev lõppes ühise söögiga ja programmiga, mida juhtis Arlet Palmiste. Kuulutati välja jahikuninganna, kelleks sai Sandra Assak. Tänati osalejaid, sponsoreid ja anti Luua Metsakoolile direktorile Haana Zuubale tänutäheks üle käsitööna valminud Eesti naisküttide hõbedaselt särava logoga ja sarvedega ehitud seinakell. Kell jääb meenutama ühiselt veedetud päeva Luua jahipiirkonnas aastal 2023 ja logo sellel mõttega, et „meie, naiskütid, olime siin“.