Eesti grupp käis Petrova Gora riiklikus jahimajandis

Eesti grupp käis Petrova Gora riiklikus jahimajandis

424
Eesti grupp jahimajandis külas. Fotod: EJS

Teine päev viis EJS-i õppereisiseltskonna Horvaatia ühte suuremasse jahimajandisse Petrova Goras.

Tegemist on mägedes asuva künkliku maastikuga jahialaga, kus kütitakse põhiliselt metssigu ja metskitsi. Horvaadid ise hindavad seda jahiala parimaks. Kokku on riigimetsa haldava institutsioonil hallata 27 jahiala.

Meid võõrustas majandi peajääger ja veel kaks jäägrit. Nad tutvustasid jahiala, jahikorraldamist ja oma ettevõtmist üldse. Ekskursioon algas Muljava jahimaja juurest. Esmalt läbisid nii buss kui inimesed desotamise, mille käigus desinfitseeriti bussi rattad ja inimeste jalatsid. Ehkki selles piirkonnas katku pole, on meetmed kohustuslikud. Sigade Aafrika katk on jõudnud ka Horvaatiasse.

Tegemist on põhiliselt riigimetsa majandava riigiasutusega (nagu meil RMK), kes laialdaselt ka jahikülaliste vastuvõtmisega tegeleb. Majandi pindala on 14 000 ha ja seal tegutseb kolm palgalist professionaali. Jahimajandus käib nii Petrova Goras kui ka teistes jahimajandites 10 aastase jahikorralduskava järgi. Jahimaa väärtust hinnatakse ja tehakse seda boniteedi klasside järgi. Nii näiteks on Petrova Goras kõrgem ehk kolmas boniteet metskitsele ja teine boniteet metsseale. Iga- aastaselt kütitakse 100 metskitse ja 150–200 metssiga. Metssea trofeed on vägevad. See on tingitud sellest, et sisse on toodud Albaania metssiga. Medaliväärseid metssigu kütitakse aastas 10 isendit.

80% küttimismahust kütitakse ajujahiga, ülejäänud varitsusest kõrgistmetelt. Kasutatakse söödapõlde, mis muidu on ümbritsetud elektrikarjusega, aga kui näiteks mais valmib ja hooaeg hakkab, siis tara eemaldatakse.

Jahikülalisi võetakse vastu aastaringi ja nädalas on väljamüüdud u 3–4 päeva. Kasutatakse oma kolme jahikoerasorti ja ka Austria takse. Salaküttimist massilist pole, üksikjuhtumid on. Paigaldatud on 15 rajakaamerat, mis valvavad nii ulukite kui korra järgi.

„Oli väga huvitav õppepäev ja reisist osavõtjatel oli jäägritele hulga küsimusi. Meie jahimeestel jällegi on olemas teadmised SAK-ist ja saime neid jagada, sest enamikul Horvaatia jahimeestel ja jäägritel see praktiline kogemus puudub. Ka sellel õppepäeval veendusime, et jahikorralduses on Eesti ja Horvaatia vahel nii sarnasusi kui ka põhimõttelisi erinevusi. Horvaatias suhtutakse jahti ja jahimeestesse normaalselt ja toetavalt,“ selgitas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.