Detsembrikuu juhatuse koosolekul arutati noorjahimehe kursuse ja droonide kasutamise üle

Detsembrikuu juhatuse koosolekul arutati noorjahimehe kursuse ja droonide kasutamise üle

202
Juhatuse koosolek toimus enne jahirahu väljakuulutamist. Fotod: EJS

Detsembrikuu juhatuse koosolek toimus Pärnus Rannahotellis enne jahirahu väljakuulutamist.

Kinnitati ühehäälselt päevakord, kus oli kuus sisulist punkti. Seejärel õnnitleti sünnipäevalapsi, keda oli seekord rohkelt: Jaanus Põldmaa, Aigar Jürjens, Endrik Raun, Ive Kuningas, Jaak Volmer ja Karel Rüütli.

Noorjahimeeste kursuse uuenduste ülevaade

Esimese punktina esitles noorjahimeeste koolituse töögrupi juht, juhatuse liige Marko Vinni uuendatud noorjahimeeste koolituse korraldust. Marko Vinni tegi ülevaate töögrupi tööst ja sellest, mida kliimaministri määruses ja koolituse korralduses muudeti. Uue määrusega saab tutvuda siin.

EJS-i koolituse töögrupp kinnitati EJS-i tegevjuhi algatusel 28. jaanuaril 2021 ning esimeheks määrati Marko Vinni. Toimkonna koosseisu kuuluvad veel Jaan Villak, Peeter Hussar, Arvi Lepisk, Karri Urban ja Lea Truska. Konsultante on olnud rohkem.

Õppekava moderniseerimisel lähtuti põhimõttest, et jahindusega tutvumise protsess on elukestev õpe ning algõppega tuleks edasi anda jahinduse olulised baasteadmised.

Vinni sõnul tegi toimkond ettepanekud koolituse määruse koostamiseks ja täiendamiseks, sisuliselt muudeti kava vähe, kaasajastati seadusandlusest tulenev, uute arengutega seonduv ja IT pool. Mahukad muudatusettepanekud tehti koolituse- ja eksamite läbiviimise osas ning viidi see kooskõlla tänaste IT süsteemidega.

Kursuse kohustuslik maht jäi endiselt 60 tunni sisse, millega saab edastada baasteadmised, praktiline osa jääb koolitaja sisustada. Märtsis toimus Vihulas koolitajate konverents, kus arutati kõik teemad läbi. 2023. aasta lõpuks täiendati eksamiküsimusi, kuhu lisati kommentaarid viitega õigele vastusele. Suure töö tegi ära Arvi Lepisk, kellele kuuluvad tänusõnad. Küsimustiku ajakohasusel hoitakse pidevalt silma peal. Hetkel tegeletakse õppekavade ja metoodikate uuendamisega.

Juhatuse liikmed esitasid hulga küsimusi ja ettepanekuid relvakoolituse osas, loengute materjalide kohta, koolitajate atesteerimise kohta, eksamiküsimuste valdkondade proportsiooni kohta (liiga palju küsimusi jahilindude kohta), laskmise eksami vajaduse kohta. 

Juhatuse liikmed võtsid saadud informatsiooni teadmiseks ja kiitsid töögruppi ja esimehe tööd.

Põtrade uuringu ühisprojekti ülevaade

Järgmisena sai sõna sõna juhatuse liige Endrik Raun, kes tutvustas lätlaste algatust põtrade uuringu ühisprojekti kohta. Endrik Raun on selle projekti EJS-i poolne kontaktisik.

Endrik Raun selgitas, et rahvusvahelise põdrauurimise piiriüleses projektis oleksid võimalikud osalejad Eesti poolt veel Eesti Maaülikool ja Pärnumaa Jahimeeste Liit. Projekt uuriks, miks põdra asurkond väheneb. Eeskujuks on võetud ka Norra ja Rootsi samalaadsed projektid. EJS-ilt loodetakse abi välitöödel. Projekt algaks 2024. aastal ning kestaks 2-3 aastat. Projektis plaanitakse kaelustada ja jälgida ca 40 põtra. Projekti eelarve on üle 1 miljoni euro. Eesti poolt koordineeriks projekti Eesti Maaülikool.

Juhatuse liikmed arutasid, kuhu võiks jõuda selle projekti tulemustega ja mida see meile praktiliselt annaks. Kas lisanduvad olulised teadmised või rahastatakse teadlaste tööd. Kas selle uuringuga on võimalik jõuda Eesti jahimeeste põhilistele järeldustele nt. jahipiirkondade suuruse kohta ja üleküttimise mõjudest ning põtrade migratsioonist.

Juhatuse liikmed arvasid, et tuleks uurida ka punahirvede mõju põdra arvukusele, koerajahi mõjusid. Kui EJS-i osalus projektis on ka rahaline, tuleb otsida vahendeid erinevatest fondidest, nt. KIK-ist. Juhatus otsustas võtta informatsiooni teadmiseks. Samuti oodatakse juhatuse liikmetelt järgmiseks juhatuse koosolekuks mõtteid ja ettepanekuid käsitletud projekti kohta. 

Karusnahkade kasutamise projekti ülevaade

Järgmine päevakorra teema oli karusnahkade kasutamine ja looduskaitseprojektid. Selle teema avas ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja ja projektijuht Jaanus Vaiksoo.

Ta tutvustas EJS-i ja KeA koostöös läbi viidud väikekiskjate küttimise projekte. LIFE projekti Läänemaal, Muhumaal ja Hiiumaal rahastab KeA kolm aastat. EJS sooviks, et see ei oleks pilootprojekt. Väikekiskjate küttimine aitaks tõsta jahinduse mainet. Probleemid on nahkade kasutamisega, neid pole kuskile panna. Seetõttu väikekiskjate jaht jahimehi ei huvita. Praegu on kaks teed: viia hävitamisele, nt. katlaahju, või jätta teistele loomadele söödaks.

EJS on arendanud koostööd käsitööliiduga Oma Naha projekti raames. Praegu puudub jahimehi ja käsitöölisi ühendav töötav lüli. Hetkel puudub võimalus ja ka ideed, kuidas korraldada väikekiskjate (rebase, kähriku, šaakali) nahkade korjamist ja säilitamist. Täna on karusnahkade turg leige ja seega motivatsioon puudub. Küsimus on kuidas see tekitada. Probleem on ka selles, et varsti kaob kogemus nahka töödelda ja säilitada koos vanema jahimeeste põlvkonnaga.

Juhatuse liikmed võtsid info teadmiseks.

Raadiosageduse kasutamise arutelu

Edasi arutati Anija vallavalitsuse avaldust raadiosageduse kasutamiseks. Seda tutvustas tegevjuht Tõnis Korts. Anija vallavanem Riivo Noor on juhatuse poole pöördunud palvega loa saamiseks kasutada Anija vallas kriisi olukorra ajal, kui üldside Anija valla territooriumil on katkenud, kriisikomisjoni liikmete vahel side pidamiseks jahisagedust üks (146,150 MHz).

Jahisageduse kasutamine võimaldaks üldside katkemise korral edastada Anija valla suuremate asulate (Kehra linn, Aegviidu alev ja Alavere küla) vahel olulist ja asjakohast infot kriisikomisjoni liikmetele ja seeläbi saaks jagada operatiivsemalt vajalikku infot ka piirkonnas viibivatele elanikele. Juhatus kiitis initsiatiivi ja andis ühehäälselt loa.

Jooksvate küsimuste arutelu

Järgmisena arutleti kaasaegsete tehniliste võimaluste, sh droonide kasutamist jahinduses ja jahipidamisel ning selle eetilisi aspekte. Teema avas president Margus Puust.

Tehnika kiire areng ja droonide kasutuselevõtt paljudel elualadel on toonud droonid ka jahindusse. Kas oleme selleks valmis, kus võiksid olla kasutuse eetilised piirid jms. Ettepanek on juhatusele algatada EJS-i poolt selle teemaline diskussioon. Tegevjuhile tehti ülesandeks uurida, kuidas on droonide kasutamisega meie naabrite juures. Teemat otsustati detailsemalt käsitleda järgmistel kordadel ja antud informatsioon võeti teadmiseks.

Viimane sisuline päevakorrapunkt oli jahinduse sotsiaalne aktsepteerimine. See käsitles võimalikku uuringut Eestis. Teema avas ja seda tutvustas tegevjuht.

Tema sõnul Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE ootab meie poolt aktiivsust, et uuriksime/telliksime töö, mille eesmärgiks oleks väljaselgitamine, milline on jahipidamise sotsiaalne aktsepteerimine Eestis. Eesmärk on muutusi jälgida ajalises plaanis, võrrelda liikmesmaade olukorda, analüüsida jms.

Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 11. jaanuar ja kohaks Kuristiku 7, Tallinn ja veebis.