Biomaterjali ülevaatuste analüüs uue hooaja eel

Biomaterjali ülevaatuste analüüs uue hooaja eel

288
Foto: EJS

2023. esimese poolaasta jahitrofeede ülevaatustel mõõdeti koos välismaiste trofeedega kokku vähemalt 880 trofeeühikut. See number ei sisalda suurt osa Põlvas ja Saaremaal ülevaatustel käinud CIC punktiskaalast välja jäänud biomaterjali ning teisteski maakondades toimunud põdrapäevade materjale.

Näiteks Põlvamaal toodi põdrapäevadele mõõtmiseks 60% kõikidest kütitud põdrasarvedest. Küllap ligilähedaselt sama või suuremagi osakaalu saavutasid Saaremaa ja Ida-Virumaa põdrapäevad.

65% Eestimaa isenditest olid kütitud 2022/23 jahihooajal ja 83% ületasid CIC-i medaliskaala miinimumtaseme.

2022/23 jahihooaja jooksul kütitud põdrapullidest trofeehindamistele toodud isendite osakaalu arvestuses olid edukamad Pärnumaa (mõõdeti 6,7% Pärnumaal kütitud põdrapullidest), Läänemaa (6,5%), Põlvamaa (5,8%, mis sisaldab ainult CIC 200 punktist suuremaid sarvi), Tartumaa (5,1%) ja Lääne-Virumaa (5%). Põdramaterjalide esitamise suhteliselt rahuldava osakaalu eest võlgneme tänu tõenäoliselt Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna põdramaterjali ülevaatuste traditsioonile.

Hooaja jooksul kütitud metskitse sokkudest läbis Põlvamaal ülevaatuse 35% hooaja jooksul kütitud loomadest, millest 12% mõõdeti CIC-i trofeemõõtmiste raames. Saaremaal kütitud loomadest ületas 2,9% CIC-i medaliskaala miinimumkünnise. Eesti keskmise ülevaatustele esitamise protsendi (2% kütitud loomadest) ületasid lisaks Põlva- ja Saaremaale Pärnumaa (2,5%), Harjumaa (2,2%) ja Võrumaa (2,2%).

Üldise ülevaatustel osalemise taseme taustal saab metsseakihvade mõõtmise kogusega  üldjoontes rahule jääda Võrumaa (mõõdetud 9,1% kütitud kultidest), Põlvamaa (8,9%),  Jõgevamaa (5,6%) ja Viljandimaaga (5%). Eesti keskmine kütitud kultide ja mõõdetud kihvade suhe oli 4%.

Juuresolevasse tabelisse on koondatud eelmise, 2022/23 jahihooaja jooksul biomaterjali ülevaatustele toodud isendite suhe samal perioodil kütitud suurulukite isasloomade summasse (kiskjate puhul on arvutused tehtud kütitud uluki soost ja vanusest sõltumata). Tabel võiks anda aimu tasemest, millel tänaseks trofeehindamise valdkonnas seisame ja olla maakondadele abiks eelolevate hindamisürituste planeerimisel.

Kõigi aegade 50 suurema isendi tabelitesse lisandus enam uusi mõõtmistulemusi Saaremaalt (10), Pärnumaalt (9) ja Järvamaalt (8). Ulukiliikide osas toimusid suuremad muutused TOP50 tabelites šaakalite tabelis, kuhu mahtusid kõik 11 sel aastal mõõdetud kuldset šaakalikoljut. 10 karunahast 9 muutsid karunahkade TOP50 nimekirja. TOP50sse jõudis 8 koprakoljut, 6 rebasekoljut, 5 karu- ja mägrakoljut ning 4 punahirve sarve.

Mõõdeti üks uus Eesti rekord – 2021. aastal Pärnumaal kütitud šaakali kolju väärtus on 28,31 CIC-i punkti (senine EST rekord oli 28,12 p.).

Soovitused EJS halduslepingupartneritele eeloleva biomaterjali mõõtmishooaja planeerimiseks.

Jahipidamise käigus kogutud bioloogiline materjal, sealhulgas jahitrofee, ei ole küti isiklik asi, vaid peaks kujunema regulaarsetel ülevaatustel osalemise läbi jahinduse aluspõhjaks.  Jahisaagi süstemaatiliste ülevaatuste käigus kogunev väärtuslik info annab võimaluse hinnata ulukipopulatsioonide hetkeseisu ja muutusi ajas ning on targa kasutamise korral tõhus tööriist ulukipopulatsioonide tasakaalustatud ja mõistlikuks kasutamiseks.

Praegu, uue jahihooaja algusjärgus, mil lepitakse kokku küttimismahud, on paras aeg paika panna jahihooaja biomaterjalide mõõtmispäevad ja põhimõtted.

Sedamööda, kui tõsiselt erinevates maakondades suudetakse juba sel hooajal teemasse süveneda, on võimalikud erinevad ülevaatuste variandid.

Need, kel kvoodid suuremad ja asja süviti ette jaksavad võtta, võiksid korraldada hooaja jooksul mitu biomaterjali ülevaatust. Kel jaksu ja pealehakkamist vähem, saavad piirduda ühe jahiaastat kokkuvõtva ülevaatusega, mis viiakse läbi peale jahihooaja lõppemist märtsis-aprillis, aga mitte hiljem, kui maikuu lõpuks.

Pole ka välistatud korraldada ülevaatuspäevi naabritega kahasse, kui see tundub organisatsiooniliselt sobiv ja majanduslikult ratsionaalne.

Mõõtmishooaja lõppedes (juunis) sisestab Eesti trofeenõukogu mõõdetud materjalide info eesti jahitrofeede andmebaasi, materjalide koond avaldatakse ning tekib võimalus tulemuste sisusse süüvida.

Hoidke põdrapäevade traditsiooni

Panen jahiorganisatsioonidele südamele, et hoiaksite elus põdrapäevade traditsiooni  vaatamata sellele, et Keskkonaagentuuri biomaterjalide kogumise juhendi järgi ei ole sarvede „põdrapäevadele” toomine enam rangelt kohustuslik.

Palun korraldage nii, et maakondades jätkuks põdrasarvede (koos alumiste lõualuudega) mõõtmine vähemalt 60% ulatuses kütitud pullidest. Kui kutsute põdrapäevadele kohale CIC-i litsenseeritud mõõtjad, siis lähevad mõõtmispäevad arvesse kui jahitrofeede hindamisüritused ja teist korda samasid sarvi välja tooma ei pea (eeldusel, et medalipotentsiaaliga sarved on enne mõõtmist kuivanud 30 päeva, mis kehtib ka teiste ulukiliikide kohta).

Punahirv on ilmselt suutnud säilitada teatud eksootilisuse oreooli ja kütt, kel on olnud õnn hirvepulli tabada, tunneb uhkust ja soovib teada sarve väärtust. Võibolla sellest tulenevalt on punahirvesarvede esitlusprotsent teiste ulukitega võrreldes silmapaistvalt suurem (Eesti keskmine 11,3%).

Palun seadke eesmärgiks, et põdrasarvede mõõtmispäevadele, kuhu olete kutsunud litsenseeritud mõõtjad, toodaks koos alumiste lõualuudega ka enamus (looma vanusest sõltumata) kütitud punahirvede sarvedest, et saaksime lisaks Eesti saarte populatsioonile hea ülevaate ka mandril jõudu koguvast punahirvepopulatsioonist. Kogunev info annaks ehk võimaluse mandri-Eesti hirvepopulatsiooni kasutamisele põhimõtted seada, millest head jahimehed juba mõnda aega puudust tunnevad.

Sokusarvede väike osalusprotsent

Regulaarsete biomaterjali ülevaatuste traditsiooni juurutamise suurt potentsiaali näitab metskitse sarvede senine üllatavalt väike osalemisprotsent. Kui arvutada ainuüksi eelmise jahihooaja numbritega (6597 sokust mõõdeti trofeehindamiste raames 134 isendit ehk kõigest 2%), siis võiks uue jahihooaja värskele materjalile täienduseks oodata vähemalt 200 sarve eelmisest jahihooajast. Selle materjali kättesaamiseks jahimeeste kodudest tuleks organisatsioonidel teadlikult tegutseda, mitte jääda lootma heale õnnele ehk jahimehe tahtele.

Oma kogemusele tuginedes soovitan nüüdsest märkida sokusarvede, aga ka põdra- ja hirvesarvede (kõik koos alumise lõualuuga) ning täiskasvanud metssigade kihvade mõõtmisele toomise meeldetuletus vastava jahiloa märkuste lahtrisse. Oleks suur samm edasi, kui biomaterjali/jahitrofeede esitamise süsteem lepitaks kokku jahiorganisatsioonide juhtivkogude tasemel ning see kujundataks jahimeestele harjumuseks.

Suurkiskjate trofeede ülevaatus

Rohkesti arenguruumi on suurkiskjate koljude ja nahkade ülevaatustele toomise osas.

Arvestades asjaoluga, et suurkiskjate küttimine on riiklikul tasemel reguleeritud, eeldaks, et jahiorganisatsioonid seavad suurkiskjate küttidele eritingimuse, et vähemalt 50% tabatud loomade koljudest (miks mitte ka nahkadest) peavad jõudma biomaterjali ülevaatustele ekspertide kätte. Möödunud hooaja küttimistulemuste alusel ületas nimetatud 50% piiri karude puhul vaid Lääne-, Jõgeva- ja Põlvamaa ning huntide puhul ainult Põlvamaa.

Ka kiskjate jahilubade väljastamisel peaks kasutama võimalust märkida trofee mõõtmisele toomise kohustus jahiloa märkuste lahtrisse.

Šaakali trofeed ülevaatusele

Sooviks, et Eestimaal uue liigina oma koha leidnud šaakal püsiks jätkuvalt uurijate ja jahiringkondade huviorbiidis. Ka šaakali puhul oleks mõistlik seada ülevaatustele toomise miinimumpiiriks 50% kõikidest kütitud loomadest.

Iseäranis ootame, et koos šaakali koljudega toodaks mõõtmisele ka nahad, mis annaks Eesti trofee-ekspertide nõukogule hädavajaliku materjali CIC-i šaakali medalikategooriate väljatöötamiseks. Seni oleme Eestis üle mõõtnud vaid 2 šaakalinahka.

Selleks, et suurkiskjate ja šaakali nahkade hindamisel oleks bioloogilise info kogumise mõttes kaalu, on vaja lisaks uluki küttimisandmetele säilitada ja esitada koos nahaga  kütitud uluki ankeet, kus on kirjas uluki kehamõõdud. Ankeedi vormistamine on suuruluki (ja šaakali) puhul ju niikuinii kohustuslik.

Teen ettepaneku seada jahihooaja jooksul kütitud loomadest eelolevatele biomaterjali ja jahitrofeede hindamisüritustele tulevate jahirofeede tagasihoidlikuks miinimumeesmärgiks:

metskits – vähemalt 5% kütitud sokkudest,

metssiga – vähemalt 5% täiskasvanud isastest metssigadest,

põder – vähemalt 5% pullidest,

punahirv – vähemalt 10% pullidest,

suurkiskjad ja šaakal – vähemalt 50% kütitud loomadest.

Eelregistreerumine oleks vajalik

Hindamisürituse korraldajale panen südamele, et korralikult ettevalmistatud, toimiva ning tulemusliku hindamisürituse eelduseks on osavõtjate eelregistreerimise korraldamine.

Eelregistreerumine annab ürituse korraldajale võimaluse koostada ürituse eelarvet ja tellida ülevaatusele toodava materjali hulgale ja sortimendile vastav optimaalne arv hindajaid.

Hindamiskomisjoni minimaalne suurus on kolm litsenseeritud eksperti. Eelregistreerimise käigus saadud info on aluseks täiendavate mõõtjate kutsumisele arvestusega, et ühe mõõtja mõistliku tööpäeva töömaht on keskmiselt 15 trofeed, kuid sõltub suuresti ulukiliikide valikust.

Varakult välja kuulutatud mõõtmispäevade kava annab CIC-i mõõtjatele eelinfo oma eelseisva tööaasta planeerimiseks, kuid tegeliku mõõtjate vajaduse ja tööjaotuse dikteerib  hindamisüritustele registreerunud materjalide sortiment ja kogused.

Jahitrofeede hindamisürituse korraldamise põhireeglid leiad EJS veebilehelt: „Jahitrofeede näituste läbiviimise kord”. Uuendatud on ka 2023.a. andmetega Eesti jahitrofeede registrit.

Anne Reitel