Arutleti jahilaskmise tuleviku üle

Arutleti jahilaskmise tuleviku üle

704
Fotod: EJS

28. septembril said kokku EJS-i juhatuse esindajad Jaak Volmer, Endrik Raun, EJS tegevjuht Tõnis Korts ning EJSL-i juhatuse liikmed Sven Rannaväli, Kalvi Viidas, Andres Kõiva, Pauli Saag ja tegevjuht Ivar Pärn. Külalistena osalesid laskesportlased ja instruktorid Arles Taal ja Igor Homin, et koos arutada jahilaskmise tuleviku üle ja laskeinstruktorite ja noorjahimeeste koolituse teemasid.

EJS-i arengusuundades 2021‒2025 on kokku lepitud suurema tähelepanu osutamine jahimeeste, eriti noorjahimeeste laskeoskuse parandamisele. EJS-i septembri juhatuse koosolekul tõi juhatuse liige Endrik Raun välja, et aeg on teemaga edasi liikuda ja esitas ka esialgse nägemuse, milliseid samme peaks olukorra parandamiseks ette võtma. Samal koosolekul otsustati moodustada juhatuse töögrupp, kes olemasoleva olukorra kaardistaks ja vastavalt sellele töötaks välja abinõud olukorra parandamiseks ja teeks juba edaspidiseks arutamiseks konkreetsed ettepanekud.

EJSL-i ja EJS-i vahelise koosoleku käigus jõudsid osapooled seisukohale, et pearõhk tuleks asetada kolmele tegevussuunale. Esiteks laskeinstruktorite oskuste parandamisele, et nad suudaksid anda tiirudes pädevat nõu jahimeestele nii relva kui laskmise osas. Teiseks, noorjahimeeste koolitustel peaks suuremat tähelepanu pöörama laskmise algtõdedele, erinevatele laskedistsipliinidele ja laskmistehnikatele nii haavli- kui kuulilaskmise osas. Kolmandaks tuleb osapooltel välja töötada võistlusformaat, kus osaleks võimalikult palju jahiseltse üle Eesti. Tõnis Korts rõhutas, et erinevatele osapooltele on vaja teha selgitustööd, et miks on muudatusi vaja ja kuhu me tahame välja jõuda. Just kõigi huvigruppide kaasamine loob asjade positiivseks arenguks head eeldused.

Otsustati, et järgmiseks panevad osapooled kokku juba konkreetse tegevuskava ja esitavad selle laiemaks aruteluks.