Aprillikuu juhatuse koosolekul vaadati üle tunnustusavaldused

Aprillikuu juhatuse koosolekul vaadati üle tunnustusavaldused

234
Aprillikuu juhatuses oli mitmeid olulisi arutelusid. Foto: EJS

11. aprillil toimus taas EJS-i juhatuse korraline koosolek.

Koosolekut juhtis president Margus Puust, kes tegi ka sissejuhatuse olulistest teemadest. Seejärel kinnitati päevakord. Õnnitleti sünnipäevalast Rein Rosenbergi.

Hallhülge mõjust kalavarudele

Hallhülge mõjust kalavarudele rääkis Markus Vetemaa, Tartu Ülikoolist mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja ning kalanduse professor. See oli silmaringi hariv ülevaade hallhülge populatsioonist ja selle mõjust kalavarudele. Vetemaa tegeleb hallhülge uurimisega ja rohkem selle koha pealt, kuidas hüljes kalavarusid mõjutab. Hetkel on hallhülgeid ca 60 000 ehk seda on palju. Alla 10 000 ei tohiks arvukus minna. Hetkel on mõju kalavarudele väga suur.

Tiit Tammsaare sõnul peaksid kalurid rohkem sekkuma, sest nemad on ju kahjukannatajad. Jaanus Põldmaa sõnul võiks luua paralleelse süsteemi tootjatele, kes abistaks.

Vetemaa sõnul on probleem Soome näitel olemas, kus hülgeliha ei tohi müüa. See pärsib ka küttimist. Juhatuse liikmed esitasid hulga küsimusi ja ettekanne oli väga sisukas ja huvitav.

Ülevaade viimastest olulistest kohtumistest

Järgmised teemana tehti ülevaade kohtumisest Keskkonnaametis ja Kaitseliidus. Ülevaated tegid  Margus Puust ja Endrik Raun.

Puust selgitas, et 2. aprillil toimus Keskkonnaametis öösihiku teemal ja muudel teemadel ümarlaud. Ta andis täpsema ülevaate toimunust. Öösihiku teema läheb edasisele arutelule tauditõrje komisjoni.

15. märtsi nõupidamisel Kaitseliidus lepiti kokku jahimeeste üksuste moodustamine. Sellest rääkis täpsemalt Endrik Raun. Just  ilmunud ajakirjas Eesti Jahimees on sellest kirjutanud Riho Terras. Samuti räägiti jahimajadest ja nende võimalikust kasutamisest õppusteks. See lepitakse seltsidega eraldi kokku.

EJS-i struktuuri üle arutleti taas

EJS-i struktuuri arutelu jätk oli järgmine teema. Juhatuse liikmed andsid infot, mis on selles uut ja missuguseid kohtumisi on toimunud ja kuidas on need läinud. Kohtumised olid Põlvamaal, Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Põlvamaal ei toetatud seda mõtet, Harjumaal samuti mitte ja Lääne-Virumaal võeti info teadmiseks.

Vaadati üle tunnustusavaldused

Järgmise punktina toimus EJS-i tunnustusavalduste läbivaatamine.

Juhatuse liikmed vaatasid läbi vapimärkide Metsise ja teenetemärgi Ilvese nominendid ja tegid vastavad otsused. Ettepanek oli, et teenetemärkide kobras nominentide nimekirja läbi ei aruta, usaldatakse siin liikmete arvamusi. Kuna neid on hulgaliselt ja vastutus jääb liikmetele, siis on ettepanek, et ettepaneku tegija organisatsioon hüvitab ka kopra märgi omahinna. Juhatus otsustas, et sellel aastal räägitakse läbi nendega, kellel on rohkem kandidaate ja järgmisest aastast kehtib see kõigile taotlejatele.

Juhatus otsustas annetada vapimärgi Metsis Tiit Randveerile, Andres Onemarile ja Tiit Rammulile.

Ilvese teenetemärk annetati järgmistele jahimeestele Aivo Tabri, Erki Püssa, Kaimo Karu, Riho Alaveele, Raivo Volman (postuumselt), Jaanus Vaiksoo, Jaanus Luks, Valdu Reinaas ja Alar Randoja.

Kopra teenetemärk annetati järgmistele jahimeestele: Tauno Ruuder, Silver Toots, Märt Laansalu, Endel Lindre, Silver Randjõe, Indrek Meras, Raivo Kuum, Harri Salu, Janek Raid, Tarmo Moora, Andres Rikkinen, Taivo Lentsius, Jürjo Lokk, Regino Kask, Raivo Puhke, Indrek Kaarna, Andres Põhjala, Viljar Ilves, Ivo Kalmus, Varmo Savimägi, Arvi Lepisk, Tanel Kapp, Mairo Lõhmus, Jaan Soone, Mihkel Piisang, Vello Kupper, Valdo Raidma, Rein Laanemägi, Vambola Meiusi, Olev Kuuse, Asko Veetamm, Marko Pärnsalu, Rainer Reinberk, Ülo Taimla, Vello Tomingas, Aivar Lämmergas, Atmar Lobja, Jaan Vanaisak, Arseni Eller, Meeme Riismaa, Ragnar Sarapik, Urmas Lai, Elvo Leppmaa, Enn ja Mati Nurk, Marit Põldmaa, Mati Viska, Raivo Kool, Arvo Roostar, Tõnu Põldma, Vambola Põllumaa, Kuuno Karuks ja Argo Prinken.

Vaadati läbi ka aasta teole esitatud avaldus. Ettepanek oli laekunud üks ja seda EJS-i keskuse poolt. Esitati 2023. aasta teoks EJS-i noorjahimeeste koolitussüsteemi uuendamine. EJS-i noorjahimeeste koolitussüsteemi uuendamine algas juba varem, aga põhilised tegevused viidi läbi 2023. aastal. Uuendused puudutasid noorjahimeeste õppekava uuendamist ja kaasajastamist. Samuti uuendati eksamiküsimustik.

Uuendamine tähendas nii osade küsimuste eemaldamist, olemasolevate küsimuste täpsustamist kui ka uute küsimuste väljatöötamist ja lisamist. Uuendus on ka see, et küsimustele lisati põhjendus, miks loetakse õigeks just see vastus ja lisati algallikas. See võimaldab paremini omandada ja kinnistada teadmisi. Samuti kirjutati lahti uuendatud õppeprogramm, et ühtlustada õppejõudude õpetamise taset. Lisaks sellele töötati välja elektrooniliste õppevahenditena harjutusküsimustikud loomade jälgede ja tegevusjälgede osas ja lisati need kodulehele õppematerjalide juurde õppeprotsessi parendamiseks ja kaasajastamiseks. Aasta teo kujukesed antakse üle töögrupi koordinaatorile Marko Vinnile ja eksperdile põhilise praktilise töö tegijale Arvi Lepiskile.

Vaadati üle kohtuotsus

Järgmisena vaadati läbi Tallinna ringkonnakohtu otsus: Huntland OÜ kaebus KeA 29.09.2022. korralduse nr 1-3/22/487 p-le 1.2. Ettepanek tuli juhatuse liikmelt Aigar Jürjensilt. Juhatuse liikmed vaatasid läbi kohtulahendi. Arutati teemat ja peeti vajalikuks, et sellele tuleks ka riigikohtu lahend ära oodata, siis oleks olemas õigusselgus. Täna on lahendeid, mis on omavahel vastuolus.

Tõdeti, et lahendi motivatsiooni osa on olematu. Juhatus volitas tegevjuhti edasi tegutsema ja vastava kirja EJS-i sisendiga õigusselguse saamise osas keskkonnaametile saatma.

Küttimise ülevaade

Küttimise statistika koondaruande esitas järgmise päevakorra punktina Priit Vahtramäe. Kutsusime keskkonnaagentuurist Rauno Veeroja, aga ta oli samal ajal kahjuks välitöödel Hiiumaal ega saanud materjali esitleda. Tema asemel ja statistika põhjal tegi ettekande Vahtramäe.

Põhikirja muutmine

Järgmine päevakorra punkt oli põhikirja muutmise ettepanekud volinike koosolekule. Juhatuse liikmed on eelnevalt arutanud vajadust EJS-i põhikirja muuta. Kokku on arutamiseks neli ettepanekut. Otsustati teha ettepanek p. 3.1.11. sõnastada jahikülaliste vastuvõtmine ja rahvusvahelise koostöö korraldamine.

Samuti on soov lisada punkt jahikoertega tegelemise osas, mis on Kennelliidu nõue. Juhatuse otsus astuda Kennelliitu on olemas, aga takistuseks sai põhikirjas mittesisalduv vajalik tekst. See oleks: 3.1.22. jahikoerte aretuse koordineerimine ning kontroll Federation Cynologique Internationale (edaspidi FCI) ja Eesti Kennelliit (edaspidi EKL) õigusaktide alusel.

Samuti oli laual kolmas ettepanek korrigeerida Jaak Volmeri ettepanekul põhikirja p. 8.1. liikmete esindusnormi, see tooks rohkem õiglust maakonnakeskustele. 70 asemele kirjutada 50. Selles osas olid arvamused erinevad ja seda veel arutatakse järgmisel koosolekul.

Neljas ettepanek oli sõnastada ringi põhikirja punktid 9.2 ja 9.3:

9.2 Juhatus koosneb juhatuse esimehest (presidendist) ja teistest juhatuse liikmetest. Juhatusse kuulub kokku kuusteist (16) kuni kakskümmend viis (25) liiget.

9.3 Juhatus valitakse volikogu poolt neljaks (4) aastaks. Volikogu valib presidendi, kes nimetab juhatuse liikmekandidaadid arvestades kõigi maakondade esindatust.  Volikogu valib presidendi poolt nimetatud juhatuse.

Neid punkte juhatus toetas.

Eelarve ülevaatamine

Järgmine päevakorra punkt oli EJS-i eelarve 2024 eelnõu 3. lugemine ja 2025.a. eelarve prognoos.

Juhatus vaatas eelarve eelnõud, kuhu on juhatuse soovil lisatud prognoos ka 2025. aastaks. Eelarvet selgitasid Priit Vahtramäe ja tegevjuht. Keskenduti 2025. aasta optimistlikule ja pessimistlikule prognoosile. Ajad muutuvad ja kõikjal on kokkuhoid. Eelarvesse olid arvestatud erinevad variandid.

Jaak Volmeri arvates oleks võinud eelarve olla uuel kujul juhatuse liikmetele kättesaadav varem. Järgmisel korral seda arvestatakse. Koondtabelisse lisatakse ka 2023. a täitmine, siis on eelarvet lihtsam lugeda.

Muud küsimused

Muude küsimuste all oli seekord kolm punkti. Pärnu juhtumi arutelu osas eelnevale uut infot lisada ei olnud ja sellel pikemalt ei peatutud.

Ajakirja Eesti Jahimees tuleviku visiooni teemal arutelu tuli päevakorda Jaak Volmeri ettepanekul. Ta avas ka arutelu. Paberkandjal tootmine on üha kallim, ka koju toimetamine. Ajalehed loobuvad paberkandjast, millised on meie mõtted. Volmeri ettepanekul võiks ka juhatuse liikmed võimalikke tulevikustsenaariume arutama. Juhatuse liikmed leidsid teema olevat vajaliku ja aktuaalse, millega tuleb tegeleda. Tegevjuht esitas büroos toimunud arutelu tulemust, kus on arutatud ka kvartaalsele ajakirja ilmumisele üleminekut, ehk siis aastas nelja numbri väljaandmist. Teema aruteluga jätkatakse.  

Edasi täpsustati volikogu toimumise aeg ja koht. Lepiti kokku, et see toimub 11. juunil Rapla kultuurikeskus.

Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 9. mai.