EJS-i tegevjuhi asetäitjal Andres Lillemäel lõppes novembrikuuga pikk ja edukas ametiaeg Eesti Jahimeeste Seltsis.
Andres Lillemäe alustas tööd EJS-is 1. märtsil 1992. aastal jahinduse arendajana. Hiljem on ta olnud ka EJS-i direktor (2003-2008. a), jahinduse nõunik ning ka juhatuse liige. Alates 10. novembrist 2008 pidas ta tegevjuhi asetäitja rolli. 1992. aastast alates on ta olnud ka Eesti Jahimehe toimkonna liige, kus ta tõlkis ja kirjutas lugusid. „Esimesi kirjatöid ajakirja tegime siis veel trükimasinaga. Arvutid tulid tükimaad hiljem,“ selgitas Lillemäe.
Andres Lillemäe on laialdase silmaringi, hea keelevaistu ja põhjaliku jahindusalase teadmise ja kogemusega. Ta on kuulunud mitmesse töögruppi ning olnud trofeekomisjoni esimees kuni pensionile jäämiseni. 2019. aastal valiti ta maailma jahindusorganisatsiooni CIC-i trofee hindamise nõukogu (inglise k Trophy Evaluation Board) esimeheks. Lisaks Eestile on ta hinnanud trofeesid rahvusvahelistel näitustel Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias, Tšehhis ja Ungaris ning teinud ka selleteemalisi koolitusi.
Tema initsiatiivil asutati jahikoerte tõuühing, mida ta ka teatud aja juhtis. Lisaks kutsus ta ellu jahikoerte erinäituse Järvamaal, on mitmeid aastaid arendanud jahikoerte teemat EJS-is ning olnud jahikoerte kohtunik Eestis ja Lätis. Aastaid on ta olnud tauditõrje komisjoni liige ja seakatku alal käinud nii üle Eesti kui ka välismaal koolitamas. Ta kirjutas alla 16.02.2007 nn Balti hartale, mille sisuks oli Baltimaade jahindusalane koostöölepe. Andrese abil on käinud vähemalt üle saja jahimehe piiri taga jahis.
Muidugi on Lillemäe aidanud korraldada võistlusprogrammi jahimeeste kokkutulekutel ning olnud mitmete jahindust puudutavate seaduste (relvaseadus, jahiseadus, veterinaarseadus) väljatöötamise toimkonnas.
„Raske on nimetada jahinduses kohti, kus mu kõrvad ei paista, nimekiri läheks siinkohal jube pikaks. Organisatoorne pool on olnud jahimeeste seltsis valdamisi minu peal, seega need aastad on läinud kiirelt,“ tõdes Lillemäe.
Veel on ta maale toonud ja eest vedanud punahirve peibutamise võistluseid. On olnud vibujahi entusiast ja noorjahimeeste koolitaja ning harinud ka teisi jahimehi jahinduse alal. Oma olemust on ta õpetaja ning ka hariduse omandas kunagises Tallinna Pedagoogikaülikoolis pedagoogi erialal.
Andres Lillemäe on olnud jahitraditsioonide hoidja ja edendaja kõik need 31 aastat. Hea suhtlejana hoidis ta ka välissuhtlust, oli tubli välissuhete edendaja ja Eesti riigi esindaja. Lisaks võimaldab hea keelevaist tal vabalt suhelda vähemalt kuues keeles. Hea huumorisoon ja suhtlemisoskus on abiks seltskonnahingeks olemisel.
„Mees nagu orkester – Andres Lillemäe puhul võib julgelt öelda, et ta on kogu oma teadliku elu pühendanud jahindusele ja jahipidamisele. See on olnud nii tema töö kui ka hobi. Seega võib väita, et Andres on väga õnnelik inimene. Täname Andrest kogu EJS-i suure pere nimel tehtud tubli elutöö eest ja loodan, et pensionipõlve pidades leiab ta aega ka nende toimetuste tegemiseks, milleks enne pole mahti olnud,“ ütles EJS-i tegejuht Tõnis Korts.
Lillemäele on 2018. aastal omistatud EJS-i vapimärk Metsis ja 2012. aastal teenetemedal Ilves. Lisaks on ta saanud mitmeid välistunnustusi. Viimati tänavu 13. juunil sai ta Leedu jahimeeste seltsilt kõrgeima autasu, vapimärgi. Kusjuures on ta esimene välismaalane, keda selle märgiga on autasustatud. Lillemäele on omistatud ka Läti jahimeeste seltsi kõrge autasu, Münhauseni medal ja Poola jahiseltsi hõbemedal ning Soome jahimeeste liidu laualipp.
