Aastaraamat annab ülevaate jahindusest 2023. aastal

Aastaraamat annab ülevaate jahindusest 2023. aastal

266
Foto: Raul Valgiste

Valmis on saanud aastaraamat 2023, mille seest leiab nii jahindusalaseid sündmusi kui ka statistikat möödunud aasta kohta.

Loe aastaraamatut lähemalt siit.

2023. aasta nimetas Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus kogukondlikult koos maaomanikuga aastaks. Kogukond ja maaomanikud on jahipidamise ja kogu jahinduse toimimisel üliolulised. Ei ole pikka perspektiivi tegevusel, millest kogukond aru ei saa või mida ta heaks ei kiida. Eelkõige mõistame siin kogukonda jahipiirkonnas, kus jahti peame, aga samas ka seda laiemalt. Ehk kogukoda, kus elame ja kellega jahindus kokku puutub.

Kliimaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) vahel sõlmitud halduslepingu nr 4-1.1/13/151 eesmärk on anda EJS-ile täitmiseks jahindusalaseid haldusülesandeid. Väljastatud jahilubade arv on jäänud võrreldes eelneva perioodiga samale tasemele. See tuleneb sellest, et enamus jahipiirkondi on juba jahilubade väljastamisega liitunud. Jahihooajal 2023/2024 väljastati 40 218 suuruluki jahiluba ja 12 787 väikeuluki jahiluba.

Elektroonsete jahilubade väljastamisega alustati 2021. aastal. Alates sellest perioodist on igal jahihooajal kasvanud elektroonsete jahilubade osakaal. Jahise süsteem võimaldab vastavalt jahimehe soovile väljastada jahiluba kas paberil või elektroonseks kasutamiseks. Elektroonsete väikeuluki jahilubade osakaal kõikidest väljastatud Jahise jahilubadest oli lõppenud jahihooajal 81,3%. Võrreldes sellele eelnenud hooajaga kasvas elektroonsete väikeulukite osakaal 9,9%. Elektroonsete suurulukite osakaal samade võrdlusperioodidel kasvas aastas 12% jõudes seega 84,9%-ni.

2023. aastal väljastati välisriigi kodanikele kokku 2898 jahitunnistust. Võrreldes 2022. aastaga kasvas 2023. aastal välisriigi kodanikele tellitud jahitunnistuste hulk 5%, kuid veel ei jõudnud see näitaja 2019. aasta tasemele (3190 välisriigi kodaniku jahitunnistust).

Lisaks näitavad jätkuvad SAK-positiivsed leiud selgelt, et SAK-i viirus on metssigade populatsioonis endiselt ringlemas ning kõige olulisem on see, et haigus nendest piirkondadest edasi ei leviks. SAK-i viirus tuvastati kokku 39 loomal: Võrumaal 21, Põlvamaal 12, Lääne-Virumaal 3, Ida-Virumaal 2 ning Tartumaal 1. 2022. a diagnoositi SAK-i 77 metsseal (viirus+antikeha). Enim katkujuhtumeid Eestis oli 2023. aasta Võru maakonnas.

Riigimetsas on viimastel aasatel ulukikahjutused kultuurides ja metsanoorendikes vähenenud. Võrreldes eelmise aastaga on kahju hindamise aktide (KHA) arv vähenenud ca 3 korda ja pindala ca 4 korda. Põdrakahjustused on võrreldes varasemate aastatega ka talutavates piirides.

2023. aasta märgib kolmandat aastaringi EJS-i ja If Kindlustuse ühisprojektis „Ulukid teel“. Eelnenud kahe aastaga pandi reflektorid paika 52 maanteelõigul, kolmandal lisandus veel 15 maanteelõiku ehk 19,5 km. Arvestades ka 2023. aasta sügisel hangitud kogusega, soetati kokku 4430 reflektorit kogumaksumusega 23 543 eurot. Kuna kolme aasta peale kogunes 137,5 km jagu reflektoritega lõike, võib hinnata, et kogu projekti jooksul hukkus tänu reflektoritele 36–58 metskitse vähem. Arvestades keskmise metskitsekahju suuruseks liikluses 2500 eurot, säästsid kindlustusseltsid tänu paigaldatud reflektoritele umbes 90 000–145 000 eurot.

Meedial ja kommunikatsioonil on tänapäeval kahtlemata väga oluline roll nii kogukondades, kuhu jahimehed on koondunud kui ka ühiskonnas laiemalt. 2023. aastal ilmus kodulehel kokku 870 uudist, mis on veidi vähem kui 2022. aastal, mil ilmus 928 uudist. Samas tõusis aga kodulehe külastatavus. Kodulehe uudiste ja teadete vaatamisi oli möödunud aastal esmakordselt kokku üle 1 miljoni (1 009 980).