Aastaraamat annab ülevaate jahindusest 2022. aastal

Aastaraamat annab ülevaate jahindusest 2022. aastal

371
Foto: Andra Hamburg/EJS

Valmis on saanud aastaraamat 2022, mille seest leiab nii jahindusalaseid sündmusi kui ka statistikat möödunud aasta kohta.

Eesti jahinduses on 2022. aastaga üks oluline verstapost selja taha jäänud. Meie riigis on kokku moodustatud 328 jahipiirkonda. Neist 321­l oli vaja pikendada eelmisel aastal jahiseadusest tulenevalt kasutusõiguse lubasid kümneks aastaks. Aasta jooksul pikendas keskkonnaamet kasutusõiguse lube 313 jahipiirkonnal. 15 jahipiirkonnal jäi jahipiirkonna kasutusõiguse luba erinevatel põhjustel, sh omal valikul, pikendamata.

Lisaks tehti hulgaliselt tööd nii juhatuse tasandil kui ka väliskoostöö raames. 

Endiselt esineb metssigade hulgas sigade Aafrika katku viirust ja SAK pole kuhugi kadunud. Kokku uuriti 2022. aastal SAK­i tunnuseid 12 732 metsseal, neist 77 olid positiivsed (viirus+antikeha). SAK-i viirus tuvastati kokku 38 loomal: Lääne-Virumaal 10, Ida-Virumaal 4, Harjumaal 1, Võrumaal 7, Põlvamaal 14 ja Tartumaal 2. Laienes ka viiruspositiivsete maakondade ring: 2021. aastal leiti SAK-i viirust neljast maakonnast, 2022. aastal aga juba kuuest maakonnast (Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Harjumaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Tartumaa). 

2022. aastal väljastati välisriigi kodanikele kokku 2759 jahitunnistust. Võrreldes 2021. aastaga kasvas 2022. aastal välisriigi kodanikele tellitud jahitunnistuste hulk umbes 24%, kuid veel ei jõudnud see näitaja 2019. aasta tasemele (3190 välisriigi kodaniku jahitunnistust). 2022. aastal oli välisriigi kodanikele väljastatud jahitunnistusi 547 võrra rohkem kui 2021. aastal.

Kehtivat Eesti jahitunnistust omavate jahimeeste arv oli 2022. a lõpu seisuga 15 631. Naiste osakaal jahimeeste hulgas on jätkuvalt kasvutrendis. 2022. aastal suurenes naisküttide arv 55 võrra ning jõudis aasta lõpuks 614-ni. Kehtivat jahitunnistust 2022. aastal omas 15 027 meest. Meeste keskmine vanus võrreldes 2017. aastaga on tõusnud kolme võrra, jõudes 2022. aastal 54-eluaastani.

Väljastatud jahilubade arv on igal jahihooajal kasvanud. Suuruluki jahilubade väljastamine kasvas 2022/2023 jahihooajal 40% võrreldes eelnenud jahihooajaga. Väikeuluki jahilubade väljastamine kasvas 30%.

Seisuga 31.12.2022 kasutab Jahise rakendust üle 5000 jahimehe. Lõppenud jahihooajal oli elektroonsete jahilubade osakaal 74%. Jätkuvalt annab Jahis võimaluse vastavalt jahimehele otsustada, kas jahiluba väljastatakse ainult elektroonseks kasutamiseks või paberil kasutamiseks.

Ulukiseireandmete sisestamine Jahise keskkonna vahendusel on jätkuvalt kasvutrendis. Jahihooajal 2022/2023 sisestati 23 650 vaatluskirjet. Kõige enam sisestati suurkiskjate vaatlusi. Võrreldes 2021/2022 jahihooajaga kasvas sisestuste arv 20%.

Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus viivad jätkuvalt läbi uluki reflektorite mõju uuringut. Reflektoritega piiratud lõikude arv ulatus 2022. aasta kevadeks juba 53,1 km-ni. Tänavu eraldas If Kindlustus täiendava lisarahastuse, mis andis võimaluse lisada enam kui 500 reflektorit – sellega katsime 12,9 km ulatuses uusi maanteelõike.  

Riigimetsas on viimastel aasatel ulukikahjutused kultuurides ja metsanoorendikes aga stabiliseerunud. 2022. aastal fikseeriti riigimetsa kultuurides ja noorendikes kokku ulukikahjustusi 700 hektaril, millest oluline kahjustus oli 300 hektarit. Samas kahju hindamise akte koostati võrreldes eelmise aastaga kolm korda rohkem: 66 tükki pindalaliselt 100,65 ha. Kahju hindamise akte koostati 23 jahipiirkonna kasutajale.

Väga positiivselt üllatav on 2022. aasta tulemus artiklite monitooringusüsteemis, kus valdav osa jahindusteemade kajastustest aasta lõikes olid positiivsed (~43%), neutraalseid oli ~42% juhtudest ning negatiivseid ~16%.

Eesti jahimeeste seltsi töös toimus 2022. aastal mitmeid olulisi uuendusi. Põhilisteks märksõnaks kasutusõiguse lubade pikendamine ja pliihaavlite keelustamine. Lisaks käivitus 1. veebruaril 2022 keskkonnaameti poolt koordineeritud pilootprojekt „Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“, mille eesmärk on parandada rannaniitude linnustiku pesitsustingimusi Lääne­, Hiiu­ ja Muhumaal. Järgneval kolmel aastal osalevad pilootprojektis Haapsalu, Tuudi ja Massu jahiselts Läänemaalt, Suuremõisa ja Emmaste jahiselts Hiiumaalt ja Muhu jahiselts.

Veel osalesid jahimehed lendorava LIFE projektis. Keskkonnaameti tellimisel küttisid viis Ida-­Virumaa jahiseltsi Lendorava LIFE ­projekti raames 2022/2023. aasta jahihooajal lendorava pesitsusaladel metsnugiseid. Jahti pidasid Kiikla jahiselts, Maidla jahimeeste selts, Mäetaguse Venator MTÜ, Tudulinna jahimeeste selts, Avinurme jahiselts.

Aastaraamatut saab lähemalt lugeda siit