Aasta loom 2021 on rott 

Aasta loom 2021 on rott 

1539
Autor: Asko Künnap

Eesti Terioloogia Selts koostöös MTÜ Aasta looma, Looduskalendri, Tallinna Loomaaia, Eesti Loodusmuuseumi, RMK ja Eesti Jahimeeste Seltsiga on kuulutanud aasta 2021 loomaks roti. 

Igal aastal kuulutatakse pidulikult välja „aasta tegijad“, et neid tiitliga austatud liike rahvale järgneva aasta jooksul lähemalt tutvustada. Juba 8 aastat on tehtud valik ka imetajate seast. Lõppenud aastal olid fookuses nahkhiired – kõik 12 liiki. Nende salapäraste öiste tiivulistega said Eesti inimesed tutvuda muuseumites näitustel, ringkäikudel looduses, vestlusõhtutel, läbi videopilti edastava kaamera ja veel mitmel viisil.  

Nüüd, 2021. aastal, on paslik minna „lendavate hiirte“ tutvustamiselt üle mitte-lendavatele, alustades meie kõige suurematest hiirlastest – rottidest. Ja just rottidest mitmuses, sest Eestis elab neid kahte liiki – rändrotid ning kodurotid. Kuigi rotid on aastasadu elanud koos inimestega külg külje kõrval, on meie teadmised nende eluolu, leviku ja mõju osas meie kooslustele paljuski teadmata. Viimati uuriti Eestis rotte põhjalikumalt 1987 aastal, üle 30 aasta tagasi, mil Andrei Miljutin, zooloog ning Terioloogia seltsi liige, kahe rotiliigi levikut kaardistas. Rottide valimist käesoleva aasta loomaks põhjendas ühe žürii liikmena zooloog ja Terioloogia seltsi liige Tiit Maran sellega, et kummagi liigi, eriti koduroti, leviku ning seisundi kohta on väga vähe teada ning kahju oleks, kui kodurott meie loodusest märkamatult kaoks.

Selleks, et täpsemalt teada saada, kuidas meie rottidel läheb, on oluline neid inimestele tutvustada ning seejärel koostöös spetsialistide ning harrastus-loodusvaatlejatega nende levikut asuda kaardistama. Viimase aasta rottide vaatlusi näeb veebis uue Eesti imetajate levikuatlase kaartidel. “Hetkel kaardid veel reaalset levikut ei näita ja vajavad täiendamist loodusvaatluste näol. Ootame kindlasti kõiki oma vaatlusi esitama ükskõik kas kohtate rotte linnatänaval, koduaias või lausa oma toas,“ kommenteerib Eesti imetajate levikuatlase koordinaator Keskkonnaagentuurist Triin Edovald. „Rottide vaatlemiseks on palju erinevaid võimalusi. Mõnel juhul toob tubli kass roti peremehele näha või satub loom lõksu; aga kellel kass puudub ja lõkse ei taha üles seada, siis võib õpetuste järgi meisterdada näiteks jäljeplaate. Samuti võivad rotid jääda suuremate loomade jaoks üles seatud rajakaameratesse.“  

Eesti Terioloogia Selts kutsub rotiaasta raames üles ka kõiki kooliõpilaste rajakaamerate juhendajaid võimalusel suunama oma tähelepanu rottidele ning 8. ja 10. klassi õpilasi valima loovtöö uurimisteemaks rotti. Osad kooliõpilased on juba alustanud rotiteemaliste uurimustööde koostamisega. Uurimustööde teemad leiab Terioloogia seltsi kodulehelt.  

Aasta jooksul saab osaleda luulevõistlusel, kuulda Remek Meele rotilugusid Osoonis ning mitme erineva kanali vahendusel teisi imetajate uurijaid, kes tutvustavad rotte kui toredaid lemmikloomi, linnaasukaid, aga ka kui kahjureid ning uurimisobjekte.  

JAGA