Aasta keskkonnateoks valiti Sõrve looduskaitseala loomine

Aasta keskkonnateoks valiti Sõrve looduskaitseala loomine

196
Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Foto: Looduskalender

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2023. aasta keskkonnateoks Sõrve looduskaitseala loomise pealinna vahetusse lähedusse.

Keskkonnakirve sai Põllumajandus- ja Toiduamet loodusväärtusi kahjustava kuivendamispraktika jätkuva lubamise eest.  

Sõrve looduskaitseala loomine

Pärast põhjalikke uuringuid ja pikki arutelusid sündis mullu valitsuse otsus luua Harjumaal Sõrve looduskaitseala Muraste, Vääna ja Sõrve ümbruse looduse kaitseks. Keskkonnateoks valimisega tunnustab EKO kõiki protsessi osapooli: kohalikke kogukondi, Harku valda, kliimaministeeriumi, Vabariigi valitsust ja teisi. Ettepaneku Sõrve looduskaitseala moodustamiseks esitas Harku vald 25. juunil 2006. aastal.

„Keskkonnaühendused soovivad näha, et riik kaitseb loodust just seal, kus suuremad loodusväärtused nagu vanad metsad on veel säilinud. Sõrve kaitseala loomine on hea näide, kuidas kaitsealade võrgustikku Eestis täiendada,“ sõnas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Silvia Lotman.

See pealinna ümbritsev viimane terviklik roheala on elupaigaks enam kui sajale ohustatud taime- ja loomaliigile. Sõrve on oluline rohekoridor ja tuumala pea kõigile meie suurimetajatele. Liikide koguarvgi – enam kui 800 liiki − näitab väga kõrget elurikkust. „Sõrve looduskaitseala moodustamine aitab täita elurikkuse strateegia eesmärki – võtta 2030. aastaks kaitse alla vajalikud 30 protsenti maismaast ja just eelkõige suure elurikkusega alad,“ lisas Lotman.

PTA kuivendamise praktika

Järjest vähenevad ja hoidmist väärivad märjad elupaigad kannatavad ulatusliku metsakuivenduse tõttu. Soode ja märgade metsade kuivendamine mõjutab ka nendest sõltuvaid liike, näiteks haruldast metsist ja must-toonekurge. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) annab välja lube kuivendusobjektide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks ning otsustab, kas seejuures tuleb hinnata mõju loodusele. Üldjuhul PTA keskkonnamõju hindamisi loodust ulatuslikult mõjutavatele kuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojektidele ei algata. Sellise toimimise on kohus aga tunnistanud ebaseaduslikuks Vilumäe ning Kõrveveski kohtuasjades. Sellest hoolimata jätkab PTA sama praktikat, jättes kuivendamise keskkonnamõju hindamata.

„Hämmastav ja kurb on näha, et õigusriigis on ühel riigiasutusel võimalik seadusi ja kohtuotsuseid lihtsalt eirata ja jätkata ökosüsteemide kahjustamisega,” tõdes Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. „Asjatundlik hindamine on aga hädavajalik, sest praeguse praktika juures selgub kaasnev looduskahju ja selle ruumiline ulatus alles tagantjärele. Samuti puuduvad mehhanismid avaldunud kahju heastamiseks,“ lisas Võhandu.

Lisaks tõi EKO tunnustust väärivate keskkonnategudena välja mõjukate lahenditeni viinud kohtuasjade algatamise ja lõpuni viimise keskkonnaühenduste Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad, Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) ja MTÜ Päraküla Selts poolt. Samuti tõsteti esile Lembit Maametsa ja Rainer Kuuba koostatud raamatu „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ ilmumist. Keskkonnakirve kandidaatide hulgas olid veel valitsuse tegevus uue õlitehase valmis ehitamiseks ja käikuandmiseks ning keskkonnaalaste seaduseelnõude ülilühikesed kaasamisperioodid.

EKO valis keskkonnateo ja -kirve saajat kahekümnendat korda. EKO soovib erinevaid tegevusi tunnustades või taunides tuua avalikkuses esile keskkonnaalgatusi, millest eeskuju võtta ja probleeme, mida tulevikus paremini lahendada. Varasemaid keskkonnateo ja -kirve laureaate saab näha SIIT.