Kasutame endiselt otse loodusest pärit toorainet
„Norralased on endiselt rahvas, kes hangib toorainet otse loodusest. Me korjame, kalastame ja peame jahti,“ ütleb Norra Jahimeeste ja Kalurite Ühingu (NJFF) teabejuht Line Lillebø Osfoss. Ta usub, et see annab üheaegselt nii loodusläheduse kui arusaamise ja vajaduse hoolida meid ümbritseva looduse eest, muutes norralasi ka rahvastikuna tugevamaks.
Suurendame tervisliku liha kättesaadavust
Kuigi 9 protsenti leibkondadest hangib ulukiliha ise, väidab tervelt 28 protsenti, et nad saavad selle teistelt. Arvud pärinevad Ipsose poolt NJFF-i tellimusel läbi viidud uuest elanikkonnaküsitlusest, mis käsitles juurdepääsu looduslikule toorainele ja selle seost säilitamisega.
„See on hea uudis, kui teame, et ulukiliha on töötlemata ja tervislik ja hangitud säästvalt,“ ütleb Osfoss.
„Võib-olla polegi enam nii üllatav, et enamik suhtub jahipidamisse positiivselt,“ naeratab ta.
Arvud näitavad ka seda, et mida kaugemale riigis põhja poole minna, seda parem on juurdepääs ulukilihale. Põhja-Norras hangib 16 protsenti ulukiliha ise, samas kui tervelt 40 protsenti hangib seda teistelt. Ida-Norras langeb ise hangitava ulukiliha arv 9 protsendini ja 24 protsendini, kes hangivad seda teistelt.
Millistele looduslikele toorainetele on leibkondadel ligipääs?
Kalad: 24% hangivad ise, 19% saavad teistelt
Ulukid: 9% hangivad ise, 28% saavad teistelt
Seened: 21% hangivad ise, 12% saavad teistelt
Marjad: 54% hangivad ise, 20% saavad teistelt
Allikas: Norra jahimeeste ja kalameeste ühing
