Vaata ka fotogaleriid
Alanud kuu 3.–5. novembril 2026 toimus Leedus Kaunases Balti riikide jahindusorganisatsioonide esindajate kohtumine, kus osalesid Eesti, Läti ja Leedu jahimeeste katusorganisatsioonide esindajad. Kohtumisel osales ka Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE tegevjuht David Scallan. Kohtumine toimuski FACE kolme Balti riigi koostöö raames.
Kohtumine algas 3. novembril Kaunases jahimeeste kaitsepühaku püha Hubertuse päeva tähistamisega. Kokkusaamise korraldajamaa Leedu jahimeestele on püha Hubertuse päev oluline jahindustraditsioonide ja jahimeeste ühtekuuluvuse tähistamise päev. Püha Hubertus on jahimeeste kaitsepühak ning tema päeva tähistamine ühendab jahinduskultuuri, kristlikud traditsioonid ja austuse looduse vastu. Leedus tähistatakse seda päeva sageli piduliku missaga, kus avaldatakse austust jahimeeste kaitsepühakule ning rõhutatakse eetilise jahipidamise, looduse hoidmise ja jahimeeste kogukonna ühtekuuluvuse tähtsust. 4.novembril toimus sisuline tööpäev Leedu Maaülikooli jahindusuuringute laboris, kus arutati Balti riikide jahinduse aktuaalseid küsimusi. Enne seda külastati Kaunase zoloogiamuuseumi. Kaunase Tadas Ivanauskase zooloogiamuuseum on üks Leedu vanimaid ja suuremaid loodusteaduslikke muuseume, mis asutati 1919. aastal. Selles saab tutvuda enam kui 14 000 eksponaadiga, sealhulgas loomade topiste, skelettide ning põnevate putuka- ja liblikakollektsioonidega. Muuseumis on ka jahitrofeede saal, kus on palju põnevat vaatamist.
Peamisteks teemadeks Maaülikoolis toimunud seminaril olid karudega seotud probleemid Eestis ja Lätis, jahimeeste huvide esindamine, Euroopa looduse taastamise määrus ning FACE-i strateegilised tegevussuunad. Lisaks võrreldi Eesti, Läti ja Leedu elektroonilisi jahidokumentide süsteeme, jahindusorganisatsioonide juhtimismudeleid ja jahindusregulatsioonide uuendusi. Samuti jagati kogemusi riiklike ja Euroopa Liidu projektide elluviimisel. 5.novembril külastasid osalejad Varėna piirkonnas Čepkeliai looduse õpperada ja Stėgaliai piisonikaitseala. Kohtumine andis võimaluse vahetada kogemusi, arutada ühiseid väljakutseid ning tugevdada Balti riikide jahindusorganisatsioonide koostööd.
Lühikene ülevaade räägitust.
Ettekannetes käsitleti suurkiskjate olukorda, jahimeeste huvide esindamist, IT lahendusi jahinduses ning Euroopa Liidu looduse taastamise määruse rakendamist.
Karude arvukus Lätis kasvab
Läti jahimeeste esindaja Linda Dombrovska tutvustas pruunkarude olukorda Lätis. Läti metsateaduse instituudi Silava andmetel hinnati 2025. aastal riigis viibinud karude arvuks ligikaudu 190 isendit. Viie aastaga on see näitaja peaaegu kahekordistunud. Karude arvukuse kasvuga on sagenenud ka kohtumised inimeste ja karude vahel. Jahimehed puutuvad karudega kokku jahipidamisel ning esinenud on juhtumeid, kus karud on tekitanud varalist kahju või ohustanud inimesi. Lätis on karu rangelt kaitstav liik ning probleemisendi eemaldamiseks on vaja eriluba. Ettekandes juhiti tähelepanu olukorrale, kus karu liigub pärast kahju tekitamist teise piirkonda, kuid väljastatud luba on seotud konkreetse isendi ja juhtumiga. Olulise küsimusena tõstatati jahimeeste õiguslik vastutus probleemkarude ohjamisel. Jahimeestel peab olema selge, milliste volituste alusel nad tegutsevad ning kes vastutab võimalike tagajärgede eest.
Leedus jälgitakse karude levikut
Leedu jahimeeste esindajad tutvustasid karude levikut ja seiret. Leedus arvatakse praegu olevat ligikaudu 5–6 karu, kuid karuvaatluste arv on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. 2025.aastal registreeriti 65 karuvaatlust ning 2026. aastal oli kohtumise ajaks kirja pandud 34 vaatlust. Seejuures rõhutati, et vaatluste arv ei võrdu erinevate isendite arvuga. Leedus on loodud avalik karuvaatluste kaart meskos.lt, mida on vähem kui kahe ja poole aastaga külastatud ligi kolm miljonit korda. See näitab inimeste suurt huvi karude leviku ja nendega seotud ohutusküsimuste vastu. Ettekandes meenutati ka 2025. aasta juunis Vilniusesse sattunud karu juhtumit. Esialgu otsustasid ametivõimud karu hukata, kuid jahimehed keeldusid seda tegemast. Pärast avalikkuse vastuseisu muudeti otsust ning karu lahkus linnast iseseisvalt. Leedus kavandatakse ka karude teaduslikku uurimist GPS-jälgimisseadmete abil, et saada täpsemat teavet nende liikumisteede, elupaikade ja toitumisharjumuste kohta.
Jahimeeste huvide esindamine Leedus
Leedu jahimeeste ja kalastajate selts tutvustas jahimeeste huvide esindamise süsteemi ning selle tugevusi ja nõrkusi. Leedus tegutseb mitu jahimeeste organisatsiooni, kes osalevad jahinduspoliitika kujundamises. Jahimeeste esindajad kuuluvad keskkonnaministeeriumi nõuandvasse kogusse ning kohalikesse komisjonidesse, mis tegelevad muu hulgas küttimislimiitide ja jahipiirkondade piiridega. Mitme organisatsiooni olemasolu annab jahimeestele suurema valikuvabaduse ning võimaldab esindada erinevaid seisukohti. Samas võib killustatus nõrgendada jahimeeste ühist häält läbirääkimistel riigiasutustega. Ettekandes rõhutati, et jahimeeste huvide tulemuslikuks kaitsmiseks on oluline organisatsioonide koostöö, liikmete kaasamine ning ühiste seisukohtade kujundamine.
Euroopa looduse taastamise määrus mõjutab ka jahindust
FACE-i Balti asepresident Linda Dombrovska andis ülevaate Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest ja riiklike taastamiskavade koostamisest. Määruse eesmärk on taastada kahjustatud ökosüsteeme ning parandada elupaikade seisundit kogu Euroopa Liidus. Jahinduse seisukohalt võib määrus pakkuda võimalusi eelkõige väikeulukite elupaikade taastamiseks, põllumajandusmaastike elurikkuse suurendamiseks ning looduslike koosluste parandamiseks. Samas tekitab määruse rakendamine mitmeid küsimusi. Üheks suuremaks probleemiks on taastamistööde rahastamine, sest kavandatud eesmärkide saavutamine nõuab märkimisväärseid ressursse. Samuti rõhutati vajadust kaasata taastamiskavade koostamisse ja elluviimisse maaomanikke, põllumehi, metsaomanikke ning jahimehi. Jahimehed saavad panustada elupaikade taastamisse, võõrliikide ohjamisse ja ulukiseiresse. Seetõttu on oluline, et jahindusorganisatsioonid oleksid kaasatud riiklike taastamiskavade ettevalmistamisse ja rakendamisse. Märkusena olgu mainitud, et Eestis on EJS kaasatud kava koostamisse ja oleme omad ettepanekud koostöögrupile edastanud.
Balti riikide koostöö on oluline
Kohtumisel käsitletud teemad näitasid, et Balti riikide jahimehed seisavad silmitsi paljude sarnaste küsimustega. Nende hulgas on suurkiskjate arvukuse ja konfliktide ohjamine, jahimeeste huvide esindamine ning Euroopa Liidu keskkonnapoliitika mõju jahindusele. Kogemuste vahetamine aitab paremini mõista naaberriikide lahendusi ning tugevdada jahimeeste ühiseid seisukohti nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.
Eesti jahinduse arengud ja väljakutsed
EJS-i poolt osalesid kokkusaamisel EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja jahindusnõunik Marko Vinni. Tutvustati seda, mis on meie jahinduses päevakorras ja oluline. Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad andsid kohtumisel ülevaate Eesti jahinduse viimastest arengutest, keskendudes karujahi korraldusele, jahiseaduse muudatustele, elektroonilisele jahinduse infosüsteemile JAHIS ning jahimeeste huvide esindamisele.
Karujahi korraldus ja probleemkarude ohjamine
Eesti ettekandes tutvustati 2026. aastal jõustunud karujahi korralduse muudatusi. Senise tavapärase karujahihooaja asemel keskendutakse probleemisendite küttimisele, et ennetada kahjustusi ning ohtu inimeste elule ja tervisele. Karude küttimine toimub Keskkonnaameti väljastatud erilubade alusel. 2026. aastal on karudega seotud probleemid olnud teravalt päevakorral ning küttimislubade vaidlustamine on muutnud jahipidamise korraldamise keeruliseks. Ettekandes käsitleti võimalikke lahendusi, sealhulgas õigusaktide muutmist ja Euroopa Liidu kaitsenõuete kohandamist (kaitsestaatuse alandamist), et tagada karude asurkonna tulemuslik ja jätkusuutlik ohjamine.
JAHIS – Eesti jahindus muutus paberivabaks
Eesti tutvustas Balti kolleegidele jahinduse infosüsteemi JAHIS, mis on kujunenud üleriigiliseks jahinduse korraldamise keskkonnaks. 14.juulil 2026 jõustunud jahiseaduse muudatustega muutus JAHIS ametlikuks jahinduse infosüsteemiks ning jahipidamisõigust tõendavad dokumendid väljastatakse edaspidi ainult elektrooniliselt. Muudatus vähendab paberimajandust, lihtsustab ühisjahtide korraldamist ning võimaldab kiiremini kontrollida jahipidamisõigust. Samas toob täielik üleminek elektroonilisele asjaajamisele kaasa uusi väljakutseid, eelkõige süsteemi töökindluse tagamisel ja nende jahimeeste toetamisel, kelle jaoks digilahenduste kasutamine on keerulisem.
Jahindusalased seadusemuudatused
Eesti esindajad tutvustasid ka viimase pooleteise aasta jooksul tehtud jahindust puudutavaid seadusemuudatusi. Lisaks JAHIS-e kasutuselevõtule käsitleti Relvaseaduse muudatusi, mis laiendavad alaealiste võimalusi tegeleda jahinduse ja laskespordiga seaduses sätestatud tingimustel ning lapsevanema või eestkostja nõusolekul. Sigade Aafrika katku tõrjega seoses muudeti õigusakte ka selliselt, et oleks võimalik pidada metssigu aedikutes jahikoerte väljaõppe ja koolituse eesmärgil.
Eesti Jahimeeste Seltsi roll jahimeeste huvide esindamisel
Eesti Jahimeeste Selts tutvustas oma tegevust jahimeeste esindamisel ja riiklike ülesannete täitmisel. EJS-il on Kliimaministeeriumiga sõlmitud haldusleping, mille alusel korraldatakse muu hulgas jahimeeste koolitamist ja eksamineerimist, laskekatseid, jahitunnistuste väljastamist ning jahinduse infosüsteemi haldamist. Samuti osaleb EJS aktiivselt jahindust puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning riiklikes loomatauditõrje jt komisjonides. Oluline osa seltsi tegevusest on sigade Aafrika katku tõrjega seotud jahindustegevuse koordineerimine ning jahimeestele mõeldud kuluhüvitiste vahendamine. Eesti kogemus näitab, kui oluline on jahimeeste katusorganisatsiooni ja riigi koostöö jahinduse korraldamisel ning jahimeeste huvide kaitsmisel.
Mis on FACE?
FACE (Euroopa Jahi- ja Looduskaitse Ühingute Föderatsioon) on 1977. aastal asutatud organisatsioon, mis esindab ligikaudu 7 miljoni Euroopa jahimehe huve. Föderatsiooni kuuluvad 39 Euroopa riigi jahimeeste katusorganisatsioonid. Eesti Jahimeeste Selts on FACE-i liige alates 1999. aastast. FACE-i peamine ülesanne on kaitsta jahimeeste huve Euroopa Liidu tasandil, osaledes Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni jahindust puudutavate poliitikate ning õigusaktide kujundamises. Brüsselis tegutsev sekretariaat jälgib Euroopa Liidu otsustusprotsesse ja seisab selle eest, et jahimeeste seisukohtadega arvestataks.
FACE toetab säästvat jahipidamist, elurikkuse säilitamist ja looduskaitset. Organisatsioon on alates 1987. aastast Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) liige ning teeb koostööd rahvusvahelise märgalade kaitse organisatsiooniga Wetlands International, kellega on hiljuti liitutud. Koostöö eesmärk on edendada elupaikade ja liikide kaitset ning ühendada säästva jahinduse põhimõtted looduskaitseliste eesmärkidega.
Kolm Balti riiki moodustavad nn Balti grupi, kellel on juhtorganis esindaja FACE asepresidendi näol. Selleks on hetkel Linda Dombrovska Lätist.
FACE on Euroopa jahimeeste ühine hääl, mille eesmärk on tagada jahinduse kestlik tulevik ja jahimeeste huvide esindatus Euroopa tasandil.
