Tallinna Ringkonnakohus tegi 08.10.2026 määruse asjas nr 3-26-2705, millega rahuldas osaliselt MTÜ Eesti Suurkiskjad määruskaebuse ja laiendas esialgset õiguskaitset mitmele karu eriloa piirkonnale. Samas jättis kohus Keskkonnaameti määruskaebuse rahuldamata.
Kohtu keskne seisukoht on, et pruunkaru kui rangelt kaitstava liigi küttimine peab olema viimane abinõu. Mitme eriloa puhul leidis kohus, et Keskkonnaamet ei olnud piisavalt tõendanud, et muud rahuldavad alternatiivid (eelkõige mitteletaalsed ennetusmeetmed) on ammendatud või konkreetses olukorras ebatõhusad.
Ringkonnakohus peatas täiendavalt Amme, Võnnu, Kambja, Alajõe (Kasevälja–Vaikla), Põltsamaa (Pudivere), Tähtvere (Vorbuse) ja Pikknurme (Tammiku–Pööra) piirkondade küttimisload kuni põhivaidluse lõpliku lahendini.
Kohus jättis kehtima halduskohtu seisukoha piirkondades, kus oli tema hinnangul paremini tõendatud tõsine oht inimeste ohutusele või kus küttimisõigus oli juba realiseeritud.
Praktiliselt tähendab määrus, et edasistes karu eriloa menetlustes tuleb veelgi bürokraatlikumalt dokumenteerida:
- tekkinud kahjud,
- rakendatud ennetusmeetmed,
- põhjused, miks alternatiivsed meetmed ei ole piisavad,
- ning vajadusel konkreetne oht inimeste elule ja tervisele.
Määrus ei lahenda põhivaidlust lõplikult, vaid käsitleb üksnes esialgset õiguskaitset kuni kohtuasja sisulise lahendamiseni.
EJS
