Metsloomade sattumine linnadesse ja asulatesse on muutunud üha tavalisemaks. Linnajääger Marko Olopi rääkis ETV saates „Hommik Anuga“, et viimasel ajal on sagenenud eriti juhtumid, kus rebasekutsikad on end sisse seadnud lasteaedade territooriumidele. Eesti Jahimeeste Seltsi ulukiõnnetuste ekspert Urmas Salmu rõhutas aga, et loomade liikumist mõjutab tugevalt inimese tegevus ja nende seniste elupaikade muutumine.
Olopi sõnul võib olukord muutuda ohtlikuks eelkõige siis, kui loomad asuvad inimeste poolt tihedalt kasutataval territooriumil pesitsema. Metslooma püüdmisel tuleb arvestada tema käitumisega ning vältida looma liigset häirimist. Näiteks rebase püüdmiseks kasutatav püünis peab olema võimalikult vähe inimese lõhnaga ning püütud loom viiakse linnast eemale sobivasse elupaika.
Olop tõi välja ka ühe linnaloomade sagenemise põhjuse: inimesed on oma tegevusega järjest rohkem metsloomade senistele elualadele liikunud. Sama teemat avas saates Eesti Jahimeeste Seltsi ulukiõnnetuste ekspert Urmas Salmu.
Salmu sõnul võib inimtegevusest tingitud häiring tekitada loomades stressi ning sundida neid otsima uusi elupaiku ja liikumisteid. Samas kasutavad metsloomad sageli põlvkondade vältel kujunenud liikumiskoridore. Kui teed, hooned või muu taristu nende radadega ristuvad, suureneb ka inimese ja metslooma kokkupuutumise tõenäosus.
Üheks võimaluseks ulukitega seotud liiklusõnnetusi vähendada on Salmu sõnul ulukireflektorite kasutamine. Reflektorite eesmärk on suunata läheneva auto valgus tee äärde nii, et see häiriks looma ja paneks ta hetkeks peatuma. Kui sõiduk on möödunud ja valgus kaob, saab loom oma teekonda jätkata.
Metsloomade järjest sagedasem jõudmine linnaruumi tuletab meelde, et inimene ja metsloom kasutavad üha enam samu alasid. Seetõttu on oluline osata metsloomaga kohtudes õigesti käituda, mitte talle ise läheneda ega teda toita ning vajadusel pöörduda spetsialistide poole.
Vaata lähemalt videost!
