Juhatuse septembrikuu koosolek toimus 17. septembril Tallinnas ja veebis. Osales 22 juhatuse liiget 25-st. Päevakorras oli mitmeid olulisi jahinduse võtmeküsimusi.
Koosolekut juhatas Margus Puust. Enne päevakorra kinnitamist tutvustas koosoleku juhataja Kliimaministeeriumist antud auhinda koostöö eest. Kaks ministrit tunnustasid EJS-i kui koostööpartnerit.
Kuna mitu kuud polnud koosolekut toimunud, siis oli päevakord päris tihe. Päevakord kinnitati 12 punktilisena.
Jahiseaduse muudatuse ettepanekud
Alustati EJS-i ettepanekutega jahiseaduse muudatusteks. Sissejuhatuse ja ülevaate komisjoni suvisest tööst tegi Toomas Kõuhkna töögrupi juht.
Kõuhkna rõhutas, et otseselt EJS jahiseaduse muutmist ei taotle. Juhatuse seisukohad on juhuks, kui jahiseadus peaks lahti võetama. Ka riik on eelnevalt erinevate sihtgruppide seisukohti koondanud ja arutelusid kokku kutsunud.
Ülevaade töögrupi tööst tehti presentatsioonina. Iga töögrupi liige tutvustas oma valdkonda. Nii näiteks oldi seisukohal, et Eesti jahinduse alus peaks jääma kogukonnapõhiseks. Jahiselts ei ole lihtsalt koht, kus käiakse jahil. Kohalikud jahimehed teevad ulukiseiret, ennetavad ulukikahjusid, tegelevad tauditõrjega ja panustavad looduse hoidmisse.
Ettepanek on tunnustada kogukonnapõhist jahindust seaduse eesmärgi juures ning käsitleda ulukit ühiskondliku loodusvarana, mitte üksnes majandusliku ressursina.
Samuti seire osas suurkiskjate puhul on vaja selgeid ja ette teada reegleid.
Seaduses soovitakse siduda soodne seisund mõõdetavate referentsväärtustega ning seiremetoodika peaks hõlmama muu hulgas pesakondi, geneetilisi proove, kahjustusi, rajakaameraid, jahimeeste JAHIS-e vaatlusi ja küttimisandmeid ning andmeid perioodiliselt DNA abil valideerima.
Kokkuvõtte kokkutulekust 2026
Edasi tehti kokkuvõtteid kokkutulekust 2026. Sisu osas andis ülevaate Marko Vinni ja eelarve osas Tõnis Korts.
Juhatusele anti ülevaade 10.–12. juulil 2026 Nurmsi droonikeskuses toimunud 44. jahimeeste ja Kaitseliidu kokkutulekust ning osalejate tagasisidest.
Kokkutuleku tagasisideküsitlusele vastas 136 osalejat. Ürituse üldiseks hindeks kujunes 4,14. Kõrge hinnangu said ürituse eelne teavitus (4,48), piletimüük enne üritust (4,72) ja kohapeal (4,53). Võistluste korralduse puhul hinnati punktialade registreerumist ja juhendeid hindega 4,01 ning läbiviimist hindega 3,96; vabaalade vastavad hinnangud olid 4,20 ja 4,22.
Väga positiivselt hinnati lastele suunatud programmi: laste peojuhi tegevusi hinnati 4,37, laste tegevusi 4,32 ja laste võistlusi 4,40 punktiga. Meelelahutus ja artistid said hindeks 4,29 ning koolitused ja vaba tegevus 4,27. Toidutänava hinnang oli 4,22 ja kaubatänaval 3,97.
Olmevaldkonnas hinnati üldist puhtust 4,14 ja tualetivõimalusi 3,93 punktiga. Madalamad hinnangud anti prügimajandusele (3,57) ning eelkõige pesemisvõimalustele (2,89), mis toodi välja ühe peamise parendusvaldkonnana.
Juhatusele tutvustati ka kokkutuleku majandustulemust. Suuremad kulud olid seotud rendi, materjalide ja teenustega (45 472 eurot) ning esinejate ja programmiga (24 120 eurot).
Sellel aastal tuli eelarve tasakaalu kerge plussiga. Juhatus võttis 44. jahimeeste ja Kaitseliidu kokkutuleku kokkuvõtte teadmiseks.
FACE liikmemaksu kinnitamine
FACE liikmemaksu kinnitamine alates 2027 oli järgmine teema. Selle kandis ette Marko Vinni. Juhatusele anti ülevaade FACE üldkogule esitatud liikmemaksusüsteemi muutmise ettepanekust.
Uue mudeli kohaselt kujuneks liikmemaksuks 0,35 eurot iga liikmesorganisatsiooni esindatava jahimehe kohta aastas, minimaalse liikmemaksuga 2500 eurot ja maksimaalse liikmemaksuga 200 000 eurot. Ühegi liikme liikmemaks ei langeks alla 2026. aasta taseme ning uus süsteem rakenduks järk-järgult aastatel 2027–2030.
Eesti liikmemaks jääb samale tasemele kui sellel aastal, ehk siis suurusjärgus 6000. Muudatuse eesmärk on muuta liikmemaksude arvestus lihtsamaks, läbipaistvamaks ja liikmete vahel võrdsemaks ning tugevdada FACE pikaajalist finantsilist jätkusuutlikkust. FACE hinnangul on senise tegevusmahu ja meeskonna säilitamiseks vajalik liikuda ligikaudu 1,3 miljoni euro suuruse aastase põhitulu suunas.
Juhatus võttis FACE liikmemaksusüsteemi kavandatava muudatuse kohta esitatud informatsiooni teadmiseks.
Pingi paigaldamine EJS-i peamajja
Edasi arutati puidust pingi paigaldamist EJS-i peamaja juurde, aadressil Kuristiku 7. Selle kandis ette MarkoVinni.
Järgmine aasta on EJS-i juubeliaasta ja selle puhul on ettepanek paigaldada EJS-i aeda puidust valmistatud pink. Mitte nii võimas kui Toila-Orul, aga tagasihoidlik. Kas see pink oleks juhatuse pink, presidentide pink või mingi muu pink, seda veel arutatakse.
Praegu on pakkumine hinna osas kahe variandina: ühe suure karu peaga pink oleks 3000 eurot, koos kahe väikese pojaga oleks 3700. Juhatuse ettepanek oli kasutada metsise motiivi.
Nuhtlusisendite hukkamise arutelu
Edasi toimus arutelu nuhtlusisendite hukkamine (karu näitel) – kas jaht või mitte? Sissejuhatava ettekande tegi tegevjuht.
Juhatusele anti ülevaade arutelust, kus käsitleti jahimehe eetilist piiri suurkiskjate nuhtlusisenditega tegelemisel. Teema tõstatus seoses kahe karupoja juhtumiga, kus jahimehed keeldusid Keskkonnaameti antud hukkamiskorralduse täitmisest.
Arutelus rõhutati, et suurkiskjate teadlik arvukuse reguleerimine on ennetav tegevus, samas kui nuhtlusisendite hukkamine tähendab enamasti juba tekkinud probleemide tagajärgedega tegelemist.
Jahimeeste praktilisi teadmisi ja kohalike olude tundmist tuleks senisest enam kasutada suurkiskjate majandamisel ja konfliktide ennetamisel. Samas leiti, et jahimehed ei saa nuhtlusisenditega tegelemisest täielikult kõrvale jääda, kuna neil on vastutus nii ühiskonna kui ka ulukite ja jahieetika ees.
Konkreetse looma suhtes sekkumise otsustamisel tuleb hinnata tegelikku ohtu või kahju, sekkumise proportsionaalsust ning võimalikke alternatiive. Eriti oluline on juhtumipõhine lähenemine ning noorloomade puhul võimalike alternatiivide kaalumine.
Kui loom tuleb hukata, peab seda tegema professionaalselt, kiiresti ja võimalikult humaanselt. Samuti peab hukkamisotsuse tegija suutma otsust selgelt põhjendada ning jahimehele peab säilima eetiline otsustusruum.
Kokkuvõttes toetatakse põhimõtet „enne ennetame, siis lahendame“, mille järgi nähakse jahimeest mitte üksnes probleemsete loomade hukkajana, vaid partnerina suurkiskjate mõistlikul majandamisel ning inimese ja looduse vahelise tasakaalu hoidmisel.
Teemat arutleti ning juhatuse liikmed rõhutasid, et tuleb eristada küttimist ja hukkamist, mis on eri seaduste reguleerimisvaldkonnad ja vastavalt tegutseda.
Jahindusnõukogude kokkulepped
Edasi vaadati üle maakondlike jahindusnõukogude kokkulepped. Selle ettekande tegi Priit Vahtramäe.
Vahtramäe andis ülevaade 2026. aasta jahindusnõukogude kokkulepetest ning enda seisukohtadest sõraliste, eelkõige põdra küttimise korraldamisel.
Jahindusnõukogude ülesanne on leppida jahipiirkondade kaupa kokku põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismahud ning -struktuur, lähtudes seirearuandest ja jahipiirkondade ettepanekutest.
Vahtramäe rõhutas, et põdra küttimismahtude määramisel tuleb lähtuda tegelikust kohalikust olukorrast, asustustihedusest, kahjustustest ja vasikate olemasolust, mitte rakendada kõigile jahipiirkondadele ühetaolist kvoodi muutmist.
Viljandimaa praktikas on viimase kahe aasta jooksul vähendatud nii loendatud põtrade arvu kui ka vastavalt küttimismahte- Võrreldes 2024. aastaga on vähenemine ligikaudu 100 põtra.
Oluliseks peetakse küttimisstruktuuri: pullide ja lehmade küttimine peaks olema võimalikult tasakaalus ning vasikate vähesuse korral ei tule nende limiiti täita täiskasvanud loomade arvelt. Jahihooaja järgses asurkonnas peaks vasikate osakaal olema vähemalt 25% ning võimalusel tuleks säästa elujõulisi ja heade sarvedega pulle.
Vahtramäe hinnangul tuleb senisest enam arvestada ka suurkiskjate mõjuga põdra juurdekasvule, sest vaatamata headele sigimisnäitajatele oli põdraasurkonna tegelik juurdekasv 2025. aastal ligikaudu 35%, mille ühe võimaliku peamise põhjusena tuuakse välja hundi ja karu kõrgest arvukusest tingitud kisklussurve.
Kokkuvõttes on Vahtramäe seisukoht, et jahindusnõukogude otsused peaksid olema piirkonnapõhised ja paindlikud ning küttimismahu kõrval tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata asurkonna struktuurile, juurdekasvule, kahjustustele ja kisklussurvele.
Looduses nähtavusest
Edasi räägiti loodusfotograafidest ja turvalisest jahist saarte näitel avasid teema Ive Kuningas ja Andres Onemar.
Juhatusele tutvustati mitmeid aastaid kestnud probleemi loodusfotograafide samaaegse viibimisega hirve- ja põdrajooksuaja paigus. Jahimeeste eesmärk on juhtida tähelepanu olukordadele, kus maskeerunud või varjes viibiv loodusfotograaf võib jääda jahimehele märkamatuks ning seetõttu tekkida ohtlik olukord.
Fotograafidel soovitatakse looduses liikudes kasutada hästi nähtavat riietuselementi ning võimalusel teavitada oma liikumisest või varjes viibimisest eelnevalt kohalikku jahiseltsi. Seltside andmed on kättesaadavad ja avalikud.
Samas rõhutati, et ohutuse tagamine on kõigi looduses liikujate ühine vastutus ning jahimehel säilib alati kohustus enne lasku veenduda sihtmärgis ja laskmise ohutuses.
Lisaks ohutusele kutsutakse nii fotograafe kui jahimehi arvestama jooksuajal loomade heaolu ja loomuliku käitumisega ning vältima nende liigset häirimist.
On tehtud ka pöördumine, mille keskne sõnum on nähtavus, omavaheline suhtlus ja vastastikune arvestamine, mis aitavad ennetada õnnetusi ning võimaldavad loodust vastutustundlikult ühiselt kasutada.
Arengukava väljatöötamisest
Arengukava 2027-2032 töögrupi nimetamine oli järgmine teema. Selle kandis ette tegevjuht.
Juhatus arutas EJS-i arengudokumendi koostamise vajadust. Arengudokument on vajalik, et sõnastada organisatsiooni pikaajalised eesmärgid, prioriteedid ja tegevussuunad ning luua ühine alus juhatuse ja tegevmeeskonna otsuste tegemiseks.
Dokument aitab tagada tegevuste järjepidevuse, suunata ressursse olulisematele eesmärkidele ning hinnata kokkulepitud eesmärkide täitmist. Samuti annab arengudokument EJS-i liikmetele ja koostööpartneritele selgema ülevaate organisatsiooni tulevikusuundadest.
Moodustati juhatuse arengukava komisjon koosseisus, kuhu kuuluvad Margus Puust, Toomas Kõuhkna, Andres Onemar, Tõnis Korts ja Marko Vinni.
Paberivabast jahindusest
Ülevaate JAHISesse üleminekust tegi EJS-i infosüsteemide juht Tõnu Peterson. Ta rääkis üleminekust paberivabale jahindusele. Samuti tutvustas ta juhatuse liikmetele, kuidas teha parooli JAHISesse, kuidas luua ühisjahti ja palju muud. Ta vastas ka juhatuse liikmete arvukatele küsimustele.
Ulukiseire metoodikast
Ulukiseire metoodika oli järgmine punkt. Selle kandis ette töögrupi liige Endrik Raun.
Raun andis juhatusele ülevaate 16. septembril Tartus toimunud suurkiskjate seire nõukogu teisest kohtumisest, kus osalesid Kliimaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti, Eesti Maaülikooli ja EJS-i esindajad ning kirjaliku sisendi andis Tartu Ülikool.
Nõukogu ülesanne on toetada suurkiskjate seiremetoodika teaduspõhisust ja valideerimist, seire korraldamise vastutus jääb Keskkonnaagentuurile.
Kohtumisel leiti, et Eestis kasutatav suurkiskjate seiremetoodika on teaduspõhine, ega vaja põhimõttelist ümberkorraldamist, kuid vajab suuremat läbipaistvust, paremat kirjeldamist ja täiendamist. Võimalike arendustena käsitleti DNA-põhise seire kasutamist ning rajakaamerate andmete kaasamist olemasoleva seire täiendamiseks.
Edasise tööna vaadatakse üle seiremetoodika dokument, täpsustatakse seire eesmärke, vaatluspingutuse arvestamist, andmete valideerimist ja analüüsi ning koefitsientide kalibreerimist. Nõukogu pikemaajaliseks eesmärgiks on jõuda osapoolte vahel selgete, arusaadavate ja konsensuslike kokkulepeteni suurkiskjate seiremetoodika osas.
Relvaseaduse arutelust
Relvaseaduse arutelu Riigikogu õiguskomisjonis oli järgmine päevakorra punkt. Selle tegi EJS-i relvaseaduse töögrupi liige Jaak Volmer, kes esindas seltsi ka riigikogu komisjoni töös.
Ta selgitas, et praegu on töös nn seaduse paranduse kiire variant ning edaspidi tuleb teine ja põhjalikum muudatus. Ta tutvustas ka detailsemalt, missugused muudatused on plaanis.
Preemia välja andmine
Koosoleku viimane sisuline punkt oli maailmameistri tiitli eest preemia annetamine koos EJSL-iga Veikko Tihvanile. Teemat avas ja kirjeldas Endrik Raun.
Eesti jahilaskur Veikko Tihvan võitis Itaalias Rio Salsos toimunud 22. Compak Sportingu maailmameistrivõistlustel kuldmedali. Põhivõistluse järel oli Tihvan prantslase Charles Bardou’ga viigis, mõlemad tabasid 200 märgist 197. Maailmameistri selgitamiseks tuli pidada ümberlaskmine, kus Tihvan näitas kindlat kätt ja tugevat närvi ning võitis Bardou’d ühe tabamusega. Sellega krooniti Veikko Tihvan 2026. aasta Compak Sportingu maailmameistriks. Itaalias peetud MM-il osales üle 800 laskuri ning võisteldi 200 märgile.
EJS-i poolt palju õnne Veikkole suurepärase saavutuse ja maailmameistritiitli puhul! Kindlat kätt ja teravat silma ka edaspidiseks!
Juhatus otsustas Veikkot premeerida silmapaistva tulemuse eest 1000 euroga.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati kolmapäev, 14. oktoober.
