10. septembril avati Tallinnas Uue turu platsil tänavuse Vereta jahi fotonäitus. Avamisüritusel jagati auhinnad fotokonkursi parimatele: võitjaks osutus Taavi Nagel fotoga „Hääletu hiiliv metsahing“ ja RMK auhinna pälvis Ene Lainemäe foto „Käbikuningas“.
Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hunt kinnitas, et võistlustööde tase on läinud aasta-aastalt kõrgemaks. „Osalt mängib siin rolli üha paremaid võimalusi pakkuv fototehnika, kuid ka kõige paremad seadmed ei tee midagi ilma hea fotograafita. Eestis on loodusfotograafia väga armastatud ning meil on väga suur hulk tõeliselt häid tegijaid. Lõpuks võidab see, kel õnnestub saada kõige parem tabamus.“
Tänavuse võistluse võidutöö „Hääletu hiiliv metsahing“ oli tema sõnul just üks selline eriliselt hästi püütud hetk. „Žürii langetas otsuse väga üksmeelselt. Esiteks on suure kiskja pildile püüdmine alati sündmus, kuid tegu on igas mõttes väga erilise ja tugeva tööga — veidi sakris ilves uhkelt mööda teed liikumas, ilma et piltnikku üldse tähele paneks,“ kirjeldas Hunt Vereta jahi peaauhinna pälvinud pilti.
Tänavuse parima foto autor Taavi Nagel sai endale ka Vereta jahi rändkarika — sarvilise viikingimütsi, mille sees on kõigi varasemate meistrite nimed.
RMK andis tänavusel fotokonkursil oma eriauhinna Ene Lainemäe fotole „Käbikuningas“. RMK esindaja ja žüriiliikme Kaidi Jõesalu sõnul tekkis pildil kujutatud oravat vaadates otsekohe tugev ja tähendusrikas seos riigimetsa majandaja igapäevatöö ja väärtustega.
„RMK üks paljudest olulistest ülesannetest on kvaliteetse metsaseemne varumine ning Eesti riikliku seemnevaru hoidmine. Nii nagu RMK, on ka orav erakordselt osav ja sihikindel seemnekoguja,“ selgitas Jõesalu valiku tagamaid. „Ta otsib, valib ja talletab käbisid suure hoolega. Osa oma samblasse peidetud talvevarudest jääb oravatel aga leidmata ja nii aitavad nad kaudselt kaasa metsaseemnete levimisele ja metsa uuenemisele“
RMK eripreemia vääriline tabamus sündis tänu fotograafi oskusele märgata metsa argist, kuid erakordselt ilmekat hetke, mis tõi meisterliku „seemnekoguja“ tabavalt vaatajate ette.
Näitus jahi parimate fotodega jääb Uue turu platsil avatuks 14. oktoobrini.
Vereta jaht toimus tänavu 29. korda
Fotojahti peeti 15.–17. maini Peipsi järve ääres, Peipsiääre vallas. Loodusfotograafid kogunesid Kadrina mõisas, mis oli osalejate baaslaagriks. Jahipiirkond hõlmas Peipsiääre erinevaid maastikke — metsi, põlde, niite, veekogude kaldaid ja külasid ümbritsevat loodust.
Vereta jaht sarnaneb tavapärasele jahile, kuid relvade asemel on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ja jahisaagiks loomade, lindude ning maastike fotod.
Osalejad alustavad oma jahipäevi juba varavalges ning liiguvad looduses kuni hiliste õhtutundideni. Fotokaameraga võib jahtida kõike ja kõikjal — nii vees, õhus kui ka maal.
Sümboolseks jahiloomaks oli tänavu siil
Igal aastal määratakse fotojahile ka sümboolne jahiloom. Seekord oli selleks siil — väike ja salapärane loom, kelle leidmine osutus kolme päeva jooksul ootamatult keeruliseks.
Kuigi fotograafid kohtasid Peipsiääre looduses rohkelt erinevaid loomi, ei sattunud ühelegi „fotokütile“ seekord ette ainsatki siili. Seevastu kohtuti karu ja põtradega ning pildile ja vaatevälja jäid ka halljänesed, metskitsed, oravad ja mäger.
Tänavusest fotojahist võttis osa 41 fotograafi. Iga osaleja valis pärast jahti välja oma parimad tööd, mille hulgast pani žürii kokku näituse. Parimad fotod jõuavad esmalt Tallinnas avatavale näitusele ning sealt edasi rändavad need mööda Eestit.
Vereta jahi auhinnad 2026:
- Peaauhind: Taavi Nagel „Hääletu hiiliv metsahing“. Sama foto pälvis ka Tallinna loomaaia eripreemia.
- RMK auhind: Ene Lainemäe „Käbikuningas“.
- Ajakiri Eesti Jahimees auhind: Assar Jõepera „Noor pull“.
- Maalehe auhind: Heiko Kruusi „Hommikune jalutuskäik“.
- Ajakirja Horisont eripreemia: Kalmer Lehepuu „Kadakatäks“.
- Eesti Jahimeeste Seltsi auhind: Kauro Kuik „Jäägu see meie vahele“.
- Ajakirja Eesti Mets auhind: Michel Lehtmets „Parimad kohad haaratakse lennult“.
- Hotell „Pesa” preemia: Urmas Tartes „Paarituvad nõmmeliivikad“.
Vereta jahti ja fotonäitust korraldavad zooloog Tiit Hunt, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Overall.
