Peningi lasketiirus peeti 25. juulil üle mitme aasta taas Harju jahimeeste kokkutulekut. Ligi pooled Harju Jahindusklubi liikmetest olid ka võistlustules.
Ürituse avas Harju Jahindusklubi tegevjuht Rein Sõitja, kes avaldas head meelt, et nii paljud kokku tulid. „Meie kokkutulek siin väljakul oli viimati kaheksa aastat tagasi, on rõõm, et jälle siia jõudsime pärast pikka pausi,“ tõdes Sõitja.
Sõitja soovis kõigile edukat päeva ning kutsus vanima auliikme Juhan Kitse lippu heiskama. Teda saatsid jahisarvemängijad Andres Peetson, Gregor Peehing ja Vahur Kotkas „Lipu heiskamise“ helidega.
Sõitja sõnul toimus esimene Harjumaa kokkutulek 1967. aastal Paunkülas, kohe peale Harju Jahindusklubi loomist. Seal on ka seda mitmeid kordi korraldatud, aga ka mujal, nt Kosel, Keilas ja Peningil.
Võistluspäeva algus
Ürituse korraldaja Kalev Leemet andis ülevaate päevakavast ja rääkis võistlustest lühidalt.
Võistluspäev sai alguse haavlilaskmise finaaliga, kus eelvõistluse kuus parimat lasid taldrikuid. Parimaks osutus ühe punktise vahega Gregor Prehing, teise koha saavutas Alar Lehtsaar ja kolmanda Sergei Kivi.
Samuti toimus kuulilaskmise finaal, kus seekord tuli lasta liikuva põdra märki. Kaks võistlejat kogusid võrdselt punkte ning võitja selgus ümberlaskmisel. Esikoha saavutas Priidik Õun, teine oli Erki Lõhmuste ja kolmas Gregor Prehing.
Pärastlõunal puhkamiseks aega ei jäänud. Jahiseltside liikmed võtsid osa mitmevõistlusest, kus oli üheksa erinevat tegevuspunkti:
- kalapüük kuival maal;
- õhupüssist ühe käega märklauda laskmine;
- haava sidumine meditsiinipunktis;
- saagi austamine kuuseoksaga;
- jahipüüniste paigaldamine ja sokusarvede vanuse määramine;
- pimesi kotist sarvede ja teiste ulukiosade äratundmine;
- Põllumajandus- ja Toiduameti punktis lahuse valmistamine ning koguste määramine;
- jahisarve helide äratundmine;
- Kaitseliidu punktis ohtlike ja ohutute esemete eristamine.
Kolmeliikmelised võistkonnad olid väga aktiivsed ja kiired, sest kõik käis aja peale. „Loosi tahtel said võistlejad kindla alguspunkti ning nelja minuti jooksul tuli ühes punktis ülesanne lahendada,“ selgitas peakohtunik Asko Veetamm.
Mitmevõistluse võitsid Ääsmäe jahiseltsi jahimehed, teisele kohale tuli Raasiku ja kolmandale Kiili jahimehed.
Veetamme sõnul olid tulemused päris head. „Kuigi põllumajandus- ja toiduameti esindaja ütles, et jahimeeste harimisega tuleb veel tegeleda. Samas küsimused ei olnud ka kerged. Voose sai samas selles punktis väga head punktid,“ tõdes Veetamm.
Võistlused rahvale
Lisaks seltsidele, said oma osavuse ja nutikuse proovile panna ka teised huvilised. Peamiselt meestele oli mõeldud nooleviskemäng, naised said proovida aga munamängu, kus pidi aja peale koorima ja ära sööma keedetud muna. Kiireim munasööja tegi uskumatu rekordi, jäädes kuskil 30 sekundi kanti.
Lisaks sai igaüks osaleda auhinnaloosis, kus võitja sai endale Mitsubishi õhksoojuspumba.
Päevajuhi eestvedamisel toimusid ka kaasahaaravad publikumängud, mis pakkusid nii nalja kui ka võimalust oma nutikust proovile panna.
Lastele oli välja pandud eraldi ala, kus sai mängida põnevaid loodusteemalisi mänge, lasta teha näomaalinguid, meisterdada ja hüpata batuudi peal.
Viimane võistlus
Päeva teises pooles said seltsid omavahel võistelda põnevas viktoriinis, kus küsimusi oli nii jahispetsiifilisi kui ka üldteadmisi loodusest, kultuurist, geograafiast jm.
Viktoriini võitis poolepunktilise eduga Peningi jahiselts. Teise koha saavutas Ääsmäe jahiselts ja kolmanda Raasiku jahiselts.
Aastate lõikes on võistlejate arv olnud väikses languses. „Tegime viimati maakondliku kokkutuleku 2018. aastal, mis on ilmselt palju mõjutanud. Samas saime sel korral häid sponsoreid ja saame ehk ka järgmisel aastal teha, loodame, et siis tuleb rohkem osalejaid,“ ütles peakohtunik.
Autasustamine ja tänamine
Õhtul toimus parimate autasustamine ja sponsorite ning teiste üritusele kaasaaitajate tänamine.
Võistluste esikolmik oli järgmine:
I koht Ääsmäe jahiselts
II koht Raasiku jahiselts
III koht Kiili jahiselts
Palju õnne!
Õhtu lõpetuseks mängis tantsumuusikat ansambel Qwalda.
