2021‒2022. aastal mõõdetud jahitrofeede tulemused

2021‒2022. aastal mõõdetud jahitrofeede tulemused

455
Trofee-eksperdid hindamas jahitrofeesid Viljandis. Foto: Peeter Hussar

Aasta lõpuga tõmbame joone alla viimase 1,5 aasta jooksul mõõdetud jahitrofeede nimekirjale, et uuest aastast uue hooga jätkata.

Vaatamata asjaolule, et Pärnu-, Lääne-, Rapla-, Lääne-Viru-, Jõgeva-, Järva- ja Hiiumaa selle aja jooksul jahitrofeede ülevaatusi ei korraldanud, kogunes tabel, kus ka loetletud maakondade trofeed esindatud on. Hooaja koondtabelisse on hetkeseisuga kantud 662 kirjet.

Alates 2021. aasta augustist toimus mitmeid hindamisüritusi.

  • Viljandis (5.12.2021) mõõdeti 38 trofeed, millest 23 mahtusid medaliskaalasse.
  • Ida-Virumaal (2.04.2022) mõõdeti 44 trofeed, millest 37 olid medaliväärsed.
  • Võrumaa mõõtmispäev viidi läbi 29.04.2022 ja järelhindamine 20.05. Kokku mõõdeti 19 isendit, millest 16 mahtusid medaliskaalasse.
  • Valgas mõõdeti 16. mail 18 medalitrofeed.
  • Harjumaal korraldati kaks hindamispäeva: 15.07 ja 25.11, mille käigus mõõdeti kokku 79 jahitrofeed, millest medalitulemusega oli 68.
  • Tartus toimus 9.11 trofeede hindamine. Kohale toodud 76 trofeest said 60 medali.

Lisaks loetletud hindamispäevadele mõõdeti jahitrofeesid jooksvalt kogu mõõtmishooaja jooksul Saaremaal (243 medalitrofeed), Tallinnas (109 medalitrofeed) ja Põlvas (74 medalitrofeed).

Bioloogilises mõttes on põnevam analüüsida trofeeliikide ja suurimate trofeede jaotumist küttimiskohtade järgi ja mitte keskenduda mõõtmispäevade numbritele.

Enim hinnati Saaremaal ja Harjumaal kütitud ulukite trofeesid

Elupaiga alusel summeerides on kõige paremini esindatud Saaremaa ulukipopulatsioon – summaarselt 254 medalitrofeed, sealhulgas teistest maakondadest enim punahirvesarvi (139), metskitsesarvi (36), rebasekoljusid (33), metsseakihvasid (20) ja kährikukoljusid (16).

Saaremaalt tuli lausa kolm mõõtmishooaja rekordit väikekiskjate koljude hulgast ning mõõdeti Eesti suurim rebasekolju ‒ šaakalikolju 27,38 p, rebasekolju 26,11 p, mägrakolju 23,2 p.

Süstemaatiline jahisaagi ülevaatus, mida saarlased juba aastaid korraldavad, on ilmselgelt andnud häid tulemusi ja väärib kõikjal järgimist.

Medaliskaalasse mahtunud materjali koguhulgalt järgmised on 57 medalitrofeega Harjumaa jahipiirkonnad. Sealhulgas kogunes Harjumaalt arvuliselt teine metskitsesarvede (29), metsseakihvade (9) ja põdrasarvede (7) valik. Harjumaa kontole lisandus autoavariil hukkunud loomalt vääristatud metsseakihvade hooaja rekord – 131,85 p.

Maakondade ülevaade

Põlva- ja Setomaal kütitud ulukitest mahtusid medaliskaalasse 45 trofeed, sealhulgas 3 hundikoljut, 16 metskitsesarve, 7 metsseakihva, 6 põdrasarve.

Raplamaalt (41 medalit) tuli kõige rohkem mägrakoljusid (13) kullaprotsendiga 23.

Ida-Virumaa (39 medalit) esitles teistest maakondadest enam põdrasarvi (13) ning seal mõõdeti

kährikukolju hooaja rekord (20,94 p.).

Pärnumaa 31 medalitrofeest on 68% koprakoljud (21) kullaprotsendiga 23,8.

Võrumaa 31 medalitrofee hulgas on enam kui pooled koprakoljud (18) ja hooaja rekordiline hundikolju (43,75 p).

Läänemaa 30 medalitrofeed sisaldab hooaja rekordilist koprakoljut (27,29 p.).

Valgamaa (29 medalit) on Saaremaa ja Hiiumaa järel kolmandal kohal punahirvesarvede koguselt (7).

Jõgevamaa (26 medalit) uhkus on karukoljude (7) valik, millest 5 on kuldsed ning sealhulgas on ka hooaja rekordiline karukolju (66,6 p.).

Tartumaa (24 medalit) trofeevalik sisaldab metskitse (162,03 p.) ja põdra (301,75 p.) mõõtmishooaja rekordit.

Viljandimaal kütitud ulukitest mahtus medaliskaalasse 22 isendit.

Hiiumaa 13 medalitrofeest 12 on punahirvesarved, sealhulgas hooaja rekordsarv (240,18 p.).

Lääne-Virumaal tabatud ulukitest on mõõtmispäevadel üle mõõdetud 8 medaliväärset trofeed.

Järvamaal on ka mõõdetud 1 medalitrofee.

Arvukamalt esindatud ulukiliikide medalisuhe võrdluses kõigi aegade protsentidega.

Vähese isendite arvu tõttu ei anna medalipunktide osakaalu lahtiarvutamine maakondade jahialade kaupa tõsiseltvõetavat informatsiooni. Küll aga võiks erandina välja tuua Saaremaa ja Põlvamaa metskitsede suhtarvud. Neis kahes maakonnas on tänu mõõtmiste süsteemsusele sarvi mõõdetud oluliselt rohkem, kui medalitabelis kirjas on. Ülemõõdetud materjali suur hulk lubab pidada medalikategooriate suhet esinduslikuks.

Saaremaa metskitsede kullaprotsent (11,1) on pisut üle Eesti keskmise, kuid märgatavalt väiksem eelmise mõõtmisperioodi tulemusest, mis oli 19%.

Põlvamaal ja tema juurde kuuluval Setomaal kütitud sokkudest on 1,5 aasta jooksul üle mõõdetud vähemalt 170 sarve, mille hulgas 9,4% on olnud medalitaseme loomad. Kõrgeima kategooria loomade osakaal oli äsjalõppenud mõõtmishooajal Eesti keskmisest väiksem (6,3%), kusjuures eelmisel hooajal oli sama näitaja Eesti kõigi aegade keskmisele lähedane ehk 18%.

Kas taande põhjuseks on suured küttimismahud, looduse keerdkäigud või suurte sokkude säästmise põhimõtte levimine Põlvamaa jahimeeste hulgas… mine sa tõde tea.

Eesti kõigi aegade 50 suurema punktisumma tabelisse lisandus:

  • 2 metskitsesarve (167,75 p. Saaremaalt ja 162,03 p. Tartumaalt);
  • 6 punahirve sarve (kõigi aegade kolmas sarv (240,18 p.) Hiiumaalt ja 5 sarve Saaremaalt);
  • 2 metssea kihva (131,85 p. Harjumaalt ja 128,4 p. Saaremaalt);
  • 2 karukoljut, sealhulgas kõigi aegade neljas kolju (66,6 p.) Jõgevamaalt; Jõgevamaa hooaja rekordilise koljuga karu nahk (331,21 p.);
  • 1 hundikolju Võrumaalt (43,75 p.);
  • 1 šaakalikolju Muhumaalt;
  • 8 mägrakoljut (1 Saaremaalt, 4 Raplamaalt, 2 Pärnumaalt ja 1 Põlvamaalt);
  • 10 rebasekoljut (9 koljut Saaremaalt, sh uus Eesti rekord (26,11 p.) ning 1 Hiiumaa rebase kolju);
  • 5 kährikukoljut (4 Saaremaalt, 1 ida-Virumaalt);
  • 2 koprakoljut (1 Läänemaalt ja 1 Valgamaalt).

Muudatused hindamises

Neile, kes võrdlevad viimase kahe aasta kährikute ja viimase aasta jooksul kogemata mõõtmisele sattunud ilvesekoljude punktisummasid ning nende eest jagatud medaleid varasema aja omadega, siis nende kahe ulukiliigi osas on medaliskaalas toimunud muutused.

CIC trofee-ekspertide nõukogu (CIC Trophy Evaluation Board) aastakoosolekul, mis toimus 2021. a maikuus, muudeti kährikukoljude medaliskaalat, tänu millele saab kährikukoljule nüüd medalimärgi kergemini.

Kähriku kolju I II III
Medaliskaala 2021. aastast alates 20,5 p. 20 p. 19,5 p.
Vana skaala 21,5 p. 21 p. 20,5 p.

CIC-i trofeeekspertide nõukogu tänavusel aastakoosolekul augustis rehabiliteeriti meie metsade uhkuse – ilvese koht imetajate süstemaatikas ja nüüdsest jagame temale medaleid euraasia ilvese (Lynx lynx lynx) medaliskaala alusel. Seni määrati medalitasemeid ekslikult euroopa ilvese skaala alusel, mis CIC-i komitee otsusega medaliskaalast sootuks kustutatakse.

Medal I II III
Euraasia ilvese kolju punktide alammäär 27 26 25

 

Vaata viimase hooaja andmetega täiendatud Eesti jahitrofeede registrit

Anne Reitel
STJ trofee-ekspert
Eesti Jahitrofeede Registri sekretär