Varane kevad jätab linnud kauaks põldudele

Varane kevad jätab linnud kauaks põldudele

260
Foto: Flickr

Mida varasemaks kevaded lähevad, seda varem võivad haned-lagled siia saabuda ja kauemaks meile peatuma jääda.

Lindude rändepeatuspaikades viibimine oleneb kevade algusajast ja kestusest. Meil algas kevad tänavu suhteliselt varakult, linnud tulid kohale, aga edasi nad ei lenda, kuna Loode-Venemaal on veel jahe ning puuduvad soodsad toitumistingimused.

Meie ilmastikuolud ja maastikupilt on hakanud rohkem sarnanema Lääne-Euroopaga. Lumikate on ebapüsivam ja kaob varem ning teiseks, meil on üha rohkem taliviljaorase või püsirohumaadega põldusid. Haned rändavad meilt edasi pesitsema Loode-Venemaa põhjapiirkonna aladele, kuid nad ei riski Eestist järgmist rändeetappi, näiteks Leningradi oblastisse, kiiresti ette võtta, sest seal ei ole piisavalt toitumisalasid ja linnud teavad seda väga hästi.

Mitmed tegurid mängivad meie põllumehele vastu: talved lähevad lühemaks, lund on vähem, kevad saabub varem. Põllumees toetab oma tegevusega ka ise lindude siin peatumist – talikultuure on üha rohkem ja üha suurematel turvalistel põllumassiividel, põllud on juba varakevadel kaetud halja taimestikuga. Põldudel kasvatatakse üha enam lindudele meeldivaid ja toitvaid õlikultuure ning liblikõielisi. Põld ei ole varakevadel mitte must, vaid seal on kohe pärast lume sulamist midagi süüa.

Loe edasi Saarte Häälest.