Märtsis jõustuvad relvaseaduse muudatused

Märtsis jõustuvad relvaseaduse muudatused

3282
Foto: EJS

1. märtsil jõustuvad relvaseaduse muudatused.

Suures osas puudutavad muudatused eelkõige uusi relvaomanikke, ehk neid inimesi, kellel enne 1. märtsi 2020 relvaluba ega relva polnud (vt seaduse rakendamise erisused relvaseaduse §-s 91 lg 22-35).

Relvad liigitatakse A-, B- ja C-klassi ning teatud tulirelvade ja padrunisalvede kasutamist piiratakse oluliselt.

  • Selleks, et EL-is tervikuna oleks ühesugused reeglid relvade käitlemisel ja et liikmesriikidel oleks parem ülevaade ringluses olevatest relvadest, jagatakse liikmesriikides relvad ühtsetesse klassidesse. Sellega muutub näiteks relvadega reisimine (nt laskespordi või jahipidamise eesmärgil) kasutajale mugavamaks ja riikide jaoks kontrollitumaks.
  • Tsiviilkäibes piiratakse teatud poolautomaatsete kesktulepadrunit kasutavate tulirelvade käitlemist. Sellisteks tulirelvadeks on relvad, millele on kinnitatud lühikese tulirelva (püstoli) korral padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või pika tulirelva (püssi) korral padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit.
  • Sellise padrunisalvega relvade kasutamise õigus jääb teatud tingimustele vastavatele sportlaskjatele, kollektsionääridele, riigikaitses osalejatele, ajalooliste sündmuste taasetendajatele ja kaitseliitlastele. Enesekaitseks soetatud relval sellist padrunisalve olla ei tohi. Ka ei tohi sellist padrunisalve olla inimesel, kellel üldse relvaluba pole. Piiratud käibega padrunisalve soetamisel tuleb esitada isikut tõendav dokument, relvaluba või Kaitseliidu relvaluba.

Kõrgema ühiskonnaohtlikkusega tulirelvade sportlaskmises kasutajatele kehtestatakse täpsemad nõuded, mis annavad neile õiguse omada A-klassi tulirelvi ja nende suuri padrunisalvesid.

  • Kehtima jääb üldnõue, et sporditulirelva soetamine, omamine ja valdamine on lubatud vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liikmele.
  • Rangemad reeglid sätestatakse A-klassi tulirelva omamisele sporditulirelvana. A-klassi tulirelv on lubatud vähemalt 18-aastasele isikule, kes on olnud laskespordiklubi liige viimase kahe aasta jooksul vähemalt 12 kuud. Samas peab ta olema osalenud vähemalt ühel ametliku laskespordiorganisatsiooniga seotud võistlusel.
  • Laskespordiorganisatsiooniga seotud võistluse nõue välistab pahatahtliku tegevuse näiliste võistluste korraldamisel.
  • Laskespordiklubil tuleb oma liikmete nimekiri hoida ajakohane ja võimaluse korral teha see kättesaadavaks Politsei- ja Piirivalveametile järelevalve tegemiseks. Samuti tuleb laskespordiklubil teavitada Politsei- ja Piirivalveametit laskesportlase liikmeõiguse lõppemisest.

Täpsustatakse laskespordiorganisatsiooni ja laskespordiklubi mõistet ning täiendatakse neile esitatavaid nõudeid.

  • Mõistete sisustamisel on arvestatud senist loogikat ja spordiorganisatsioonides levinud praktikat, mille järgi sportlased kuuluvad klubidesse (RelvS-is laskespordiklubi – nt Koeru Laskespordiklubi, Audentese Spordiklubi, Eesti Reservohvitseride Kogu, Klubi Tajask, Elva Suusaklubi jne), mis omakorda kuuluvad alaliitudesse (RelvS-is laskespordiorganisatsioon – nt Eesti Laskurliit, Eesti Jahispordi Liit jne).
  • Uue termini laskespordiklubi kasutuselevõtt ei tähenda seda, et näiteks laskesuusatamisega tegelev klubi, kelle nimetuses ei ole viidet laskespordiga tegelemisele, peaks oma nime vahetama. Eelkõige tuleb klubidel lähtuda sellest, et nende põhikirjas sisalduks viide sellise spordialaga tegelemisele, kus on vaja kasutada piiratud tsiviilkäibega relvi.

Soodustamaks korrektset ja heaperemehelikku relvade kollektsioneerimist täpsustatakse kollektsioneerimise eesmärke ja tingimusi ning julgeoleku tagamiseks piiratakse laskmiskõlbulike relvade kogumise tingimusi.

  • Politsei- ja Piirivalveametil tuleb enne kollektsioneerimisloa väljastamist hinnata isiku sobivust kollektsionääriks ja hinnata ka isikust tulenevat võimalikku ohtu riigi julgeolekule. Kuna koguda on lubatud muu hulgas automaattulirelvi, sh kuulipildujaid, ning enamohtlikke padruneid ja tulirelvi, peab riik loa andmisel kontrollima isiku tausta hoolikalt, et välistada ohtlike ja suure tulejõuga tulirelvade sattumine mitteseaduskuulekate isikute kätte.
  • Kollektsioneerimisloa kehtivus lüheneb viiele aastale.
  • Kollektsioneeritavatele laskekõlblikele tulirelvadele ja laskemoonale, mis on valmistatud pärast 1945. aastat seatakse piirid, et kollektsiooni ei kogutaks piiramatus koguses tänapäevaseid relvi ja laskemoona, mis võib kujutada julgeolekuriski. Näiteks keelatakse pärast 1945. aastat valmistatud üle 12,7 mm kaliibriga (lõpeb rahvusvaheliselt kokkulepitud tsiviilkäive) laskekõlbliku vintraudse tulirelva ja üle 20 mm kaliibriga laskekõlbliku sileraudse tulirelva ning nende laskemoona kollektsioneerimine.
  • Kollektsioneeritavate padrunite arv ei tohi ületada 200 padrunit ühe padrunimudeli kohta, mille tootmist alustati pärast 1945. aastat.
  • Tulirelvade ja laskemoona valmistamise aega tõendab eelkõige kollektsionäär ise, kuna eeldame, et neil kui ajaloolise ja kultuurilise väärtusega esemete omanikel on head teadmised oma kollektsiooni kohta.

Relvaseadust kohaldatakse edaspidi ka muuseumi relvakollektsioonile, misläbi muutub selgemaks relvi kollektsioneerivate isikute staatus ja neile esitatavad nõuded. Samuti paraneb riigil ülevaade muuseumide relvakollektsioonide hulgast, seisundist ja paiknemisest üle Eesti.

  • Muuseum, kelle relvakollektsiooni kuulub RelvS §-des 19, 20 ja 833 nimetatud relv või laskemoon, peab hiljemalt 2021. aasta 1. märtsil liituma muuseumide andmekoguga.
  • Muuseum, kellel ei ole relvaseaduse alusel väljastatud kollektsioneerimisluba ja kes ei liitu muuseumide andmekoguga tähtaegselt või kes ei soovi muuseumide andmekoguga liituda, peab relvad võõrandama või üle andma vastavat õigust omavale isikule või viivitamata esitama Politsei- ja Piirivalveametile taotluse kollektsioneerimisloa väljastamiseks. Muuseum, kes ei täida kumbagi nõuet, peab tema valduses olevad piiratud käibega ja keelatud relvad andma üle Politsei- ja Piirivalveametile.
  • Muuseum peab määrama relvade eest vastutava isiku hiljemalt 2021. aasta 1. märtsil.
  • Muuseumide relvakollektsiooni käitlemise täpsemad nõuded kehtestab kultuuriminister määrusega ja selle üle teostab järelevalvet Muinsuskaitseamet.

Relva ja laskemoona hoiutingimused muutuvad paindlikumaks.

  • Lisaks seni kehtinud raudkapile võib edaspidi relvakapina kasutada ka muust vastupidavast materjalist relvakappi, mis vastab turvalisust tõendava ja murdvarguse vastase kaitse klassi määrava standardi nõuetele.

Relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise võimalused laienevad, muutuvad mõnevõrra dokumendid, mille alusel relvi edasi toimetada tohib.

  • Seoses relvade A-, B- ja C-klassi jagunemisega, tuleb tulirelvapassi, eelloale või loale märkida edasitoimetatava relva klass. D-klassi uue regulatsiooniga enam ei eksisteeri.
  • Relva klassi määramisel jälgitakse, milline padrunisalv relval on – oluline on tootja poolt relvale ette nähtud suurusega padrunisalv.
  • Senised B-klassi jahitulirelvad tuleb üle hinnata – st tuleb välja selgitada, kas relv kuulub jätkuvalt B-klassi või muutub relva klass ja relv kuulub edaspidi C-klassi. Tulirelvapassi tohib jahirelvana kanda üksnes C-klassi relva. Samamoodi tuleb üle hinnata kõik sporditulirelvad, kuid tulirelvapassi tohib spordiotstarbega kanda nii A-, B- kui C-klassi relvi.
  • Relvaga teise EL-i liikmesriiki reisimisel peab padrunisalv olema üksnes originaalsuurusega ehk padrunisalv ei tohi olla ümber ehitatud, ajutise piirajaga vms.
  • Lisandub laskekõlbmatute relvade edasitoimetamine eelloa ja loa alusel.
  • Riigilõivu tasumisest vabastus kehtib vaid laskespordiorganisatsioonile, mitte laskespordiklubile.

Mõnevõrra täienevad tegevusloa omanike õigused ja kohustused.

  • Lisaks senisele relvade laenutamise võimalusele lasketiirus võib vastavat tegevusluba omav isik edaspidi relvi laenutada ka laskepaigas teenusena.
  • Tegevusloa taotlemisel lisandub usaldusväärsuse tingimus.
  • Toimingud piiratud käibega padrunisalvega tuleb kanda relvade müügiraamatusse. Samamoodi relva soetamisega tuleb ka piiratud käibega padrunisalve ostjalt nõuda isikut tõendava dokumendi ja relvaseaduse või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaloa esitamist.
  • Relvade ja laskemoona müügi tegevusluba omav isik võib keelduda terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingu lõpuleviimisest, mida ta peab tehingu olemuse või ulatuse tõttu põhjendatult kahtlaseks. Igast sellise tehingu tegemise katsest peab viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit. Kui sellisest tehingust ei teatata, võib järgneda väärteomenetlus ja karistus.

Relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) tekstiga on võimalik tutvuda Riigi Teatajas. Relvaseaduse 1. märtsil jõustuva redaktsiooni terviktekstiga on võimalik tutvuda Riigi Teatajas. Eelnõu menetlusega Riigikogus ja eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda Riigikogu lehel.




JAGA