Linnujahiteemaline ümarlaud jahimeeste seltsis

Linnujahiteemaline ümarlaud jahimeeste seltsis

764
Foto: Tõnis Korts

6. veebruaril toimus EJS-is linnujahiteemaline ümarlaud, kuhu olid kutsutud kõik riigi olulisemad külalisjahtide korraldajad.

Teemaks ikka endiselt ornitoloogide petitsioon ja väidetavad suured lindude tapatalgud. Kõik osalejad kinnitasid ühest suust, et midagi sellist nagu sotsiaalmeedias esitletakse mõningate üksikute inimeste poolt, tegelikkuses ei eksisteeri. Kogu kampaania põhineb suures osas valedel faktidel ja emotsioonidel, millel ei ole tihti päris eluga midagi pistmist. Nagu on selgunud, ei tea osa inimesi siiani, millele nad täpselt alla kirjutasid. Aga see selleks, demokraatlikus ühiskonnas on kõigil õigus omale arvamusele.

Jahikorraldajate ja jahimeeste arvamus on, et kindlasti ei ole mõistlik minna õigusaktide järjekordse muutmise teed. Administratiivne ja ülereguleeritud riigikorraldus jäägu minevikku. Nõukogude ajal kehtestati Eestis needsamad küttimisnormid, mida ornitoloogid praegu oma petitsiooniga taotlevad. See katse kukkus haledalt läbi ja muudeti mõne aja pärast ära. Ümarlaual osalejad loodavad, et oleme mineviku vigadest õppinud ega astu jälle samasse ämbrisse. Eilsel ümarlaual leiti, et erinevatest kultuuridest pärit jahikülaliste teadmiste ja teadlikkuse tõstmine on meie tee – Euroopalik tee. See ettepanek tuli Keskkonnaministeeriumilt eelmise aasta lõpus Riigikogus korraldatud keskkonnakomisjoni istungil. Ettepanekut toetati, ent ornitoloogide administratiivseid käsu-karistuse meetodeid ei toetanud mitte keegi komisjoni liikmetest. 

Selleks, et ühtlustada linnujahti ja kindlustada selle tõrgeteta toimimine, on mõistlik enne jahti läbi viia põhjalik instrueerimine ehk informatiivne koolitus. See on jahikorraldajate ühine ettepanek. Instrueerimise käigus selgitatakse nii kirjutatud kui ka kirjutamata jahinduslikke seadusi. Nagu ümarlaual selgus, on osad jahikorraldajad sellega juba alustanud. Siiani on selgitatud põhiliselt Eestis kehtivat seadusandlust, aga plaanis on lisada koolitusele ka head tava puudutavad punktid. 

Ümarlaual puudutati ka mitmeid teisi teemasid, kuidas jahti korraldades käituda, arvestades loodusest võõrduvas ühiskonnas toimuvaid muutusi. Räägiti ka sellest, et jahindus (nagu metsandus ja põllumajanduski) on maaelu lahutamatud osad ja annavad maapiirkondades hädavajalikku sissetulekut. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda mitte linnastunud ja loodusest võõrdunud inimeste emotsioonidel põhinevast soovmõtlemisest, vaid tegelikust elust,
reaalsetest faktidest ja talupoja mõistusest. 

Puudutati ka järelevalvet, linnukahjustusi jm aktuaalset

Räägiti ka järelevalve teemadel, jahimeeste ja jahikülaliste osalemisest riiklikes monitooringuprogrammides. Jahikorraldajad on olnud tublid riiklike programmide toetajad. Nii näiteks koguti eelmisel aastal jahikülaliste poolt kütitud lindudelt linnugripi uuringute raames Veterinaar- ja toiduametile 200 hädavajalikku proovi. 

Samuti oli teemaks suured kahjustused, mida tõusva arvukusega liigid tekitavad ja heidutusjahi avamine kevadperioodil, kui rändlindude poolt tekitatavad põllukahjud on hiigelsuured. 

Kiideti Eesti Jahimeeste Seltsi poolt eelmisel aastal kirjastatud ornitoloog Kaarel Rohu jahimehe linnumäärajat, mis on leidnud laialdast kasutust. Seda soovitati ka kõigile jahikülalistele. Jahikorraldajate sõnul on keskmine jahikülaline väga hea linnutundja ja selles plaanis probleeme ei ole. Koolituse käigus tutvustatakse, milliseid liike võib ja milliseid mitte Eestis küttida. 

Ümarlaud oli asjalik ja töine. Selles osales lisaks jahikorraldajatele mitu ornitoloogi haridusega inimest, ka akadeemilise teaduskraadiga. Seega ei ole korrektne väita nagu eksisteeriks vastasseis ornitoloogide ja jahimeeste vahel. Pigem on tegemist konfliktiga erinevate arusaamade, suhtumiste ja maailmavaadete vahel. Neid huvitavaid ja omapäraseid ning vahel ootamatuid tendentse meie ühiskonnas on märgata ka teistel elualadel. Ekspertide väitel on tegemist linnastumisest ja loodusest võõrdumise protsessidest tuleneva mõjuga.