„Ulukid teel“ arutelu keskkonnakomisjonis

„Ulukid teel“ arutelu keskkonnakomisjonis

192
Keskkonnaameti esindaja Aimar Rakko, EJS-i projektijuhid Urmas Salmu ja Peeter Hussar. Foto: EJS

22. novembril käisid projektijuht Urmas Salmu ja koolitusjuht Peeter Hussar riigikogu keskkonnakomisjonile tutvustamas „Ulukid teel“ projektiga seotud ettepanekut.

Projekt „Ulukid teel“ on tänaseks kahel aastal mõõtnud valgustõkke reflektorite mõju meie suurulukite maanteede ületamise tõkestamiseks. Tulemused on lootusrikkad, kuid üks aasta mõõtmist on veel ees. Teise algatusega, “Metsloomal on alati peatee” astusime järgmise sammu ja seda eelkõige juhtide teadlikkuse tõstmiseks. Kuidas peaks käituma metsloomaõnnetusse sattunud sõidukijuht. Jagatud on enam kui 3000 vastavalt põdra kujutisega illustreeritud peateemärgi sarnast kleebist.

See ei ole aga veel kõik. Eesti Jahimeeste Seltsi projekt on võtnud sihikule meie valusaima küsimuse ‒ ulukiõnnetuse asukoha selgeks saamise ja selle täpse määramise. Eeskuju selleks pärineb naaberriikidest, Soomest ja Rootsist, kus on kasutusel vastav kollane teeäärde puuoksa või muu sarnase külge paigaldatav “infomarker”. Sellise kasutuselevõtt eeldab aga riigi sekkumist ja liikluses võimalike kehtivate normide täiendamist. Ettepanekut käisid riigikogu keskkonnakomisjonile tutvustamas projektijuht Urmas Salmu ja koolitusjuht Peeter Hussar.

Veerandtunnise esitluse käigus anti ülevaade jahimeeste poolt liiklusohutusele suunatu tegevustest viimasel kahel aastal. Eraldi peatusime naaberriikide kogemusel, tuues välja ka põhjuse ‒ tänane sündmusesse sattunud helistaja ei oska enda asukohta maanteel enamikel juhtudest hästi selgitada ja jahimehel jääb sündmuse asukoha tuvastamine mõistatuseks. Kui metsloom on vigastatud, tuleks ta eutaneerida võimalikult kiiresti, selles võtmes on aeg kriitilise tähtsusega ‒ metsloom ei pea teel piinlema.

Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi esindaja suhtus tehtud ettepanekusse pigem skeptiliselt, pakkudes selleks tänapäevaseid digitaalseid lahendusi. Paraku ei ole riik siin suutnud olla üheselt tubli, jättes Häirekeskuse telefoni 1247 ilma selle positsioneerimise võimekusest. Seevastu on selle võimekusega üldine liin 112.

„Toetame 112 positsioneerimist, aga kui meil on kaks vastavat numbrit, siis tuleks muuta positsioneeritavaks ka teine (1247),“ tõdes projektijuht Urmas Salmu. Jahimeeste ettepanekut toetas mitmeti ka Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Aimar Rakko, kes kutsutuna kinnitas õnnetuste asukohtade ebaselget kirjeldust, mis tekitab raskusi sündmuskoha tegelikul määramisel.

Arutelul osalenud ja seda juhtinud keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja toetas teema edasist käsitlemist, seda ka noorte autojuhtide koolituskavasse lisamise võtmes. Metsoja tõi näiteks ka olulise erinevuse liiklusseaduse tähenduses, et autojuhile pole kohustuseks tehtud sellest esitada, kui juht sõidab otsa loomale.

Kohalolnud tõid mitmeid näiteid ka endi kogemustest maanteel ja kokkupuuteid metsloomadega, kus arutelus olid ka väikekiskjad, keda jääb rataste alla veelgi enam. Enam kui tunniseks kujunenud arutelu lõpuks tõdesime, et jahimehed pole probleemi tõstatamisel üksi, kuid riigipoolse toeta me sedalaadi probleeme ei lahenda.