Tegevjuhtide infotunnis räägiti kasutusõiguse lubade pikendamisest

Tegevjuhtide infotunnis räägiti kasutusõiguse lubade pikendamisest

285
Foto: EJS
 title=


6. mail toimus veebipõhiselt tegevjuhtide infotund, kus jagati infot jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise kohta.

Infotunnis osalenud 65 liikmesorganisatsiooni esindajale jagasid infot president Margus Puust, juhatuse liikmed Jaak Volmer ja Tiit Tammsaar.

Täna on aktuaalne kehtivate kasutusõiguse lubade (KÕL) pikendamine, st praegused jahindusorganisatsioonid, kellel luba juba on, ei pea jahiseaduse § 18 lõike 1 järgi esitama taotlust uueks loaks, vaid seadus võimaldab loa pikendamist.

Margus Puust tuletas meelde jahiseaduse lugemisi riigikogus: algses jahiseaduse eelnõus olid jahipiirkonna kasutusõiguse load tähtajatud, kuid riigikogu teisel lugemisel tehtud ettepaneku järgi muudeti need tähtajaliseks, nähes ette nende pikendamise menetlust iga 10 aasta tagant. Muudatusettepaneku seletuskirja järgi: „tähtajatu luba ei motiveeri jahipiirkonna kasutajaid piisavalt arvestama maaomanikega jne. /—/ leiti, et loa tähtajatus tuleb muuta tähtajaliseks. Antud muudatusettepaneku kohaselt antakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba kümneks aastaks ning loa kehtivuse pikendamine toimub jahindusnõukogu asjakohase seisukoha alusel“.

Puust kordas üle, et jahiseaduse järgi pikendatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust järgmiseks kümneks aastaks, kui jahipiirkonna senine kasutaja täidab kokku 6 eeldust.

Kolm vormilist eeldust:

  • esitab jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale (Keskkonnaamet) taotluse kasutusõiguse pikendamiseks (JahiS § 18 lg 1);
  • esitab taotluse kuus kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist (Jahis § 18 lg 1);
  • saab ja lisab taotlusele tööpiirkonna jahindusnõukogu seisukoha koos heakskiiduga (JahiS § 18 lg 1 ja 2 p 2), jahindusnõukokku tasub taotluse esitada hiljemalt 12 kuud enne loa kehtivuse lõppu.

Kolm sisulist eeldust:

  • on täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud nõuded (seire, jahiseaduse nõuded, teadusuuringute nõuded) (JahiS § 18 lg 2 p 3);
  • on kinnistu omanik või omab vähemalt ühe kinnisasja maaomanikuga lepingut samas jahipiirkonnas jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal (kontrolliõiguse tagab 51% jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest) (JahiS § 14 lg 5);
  • ei oma karistust jahiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumise eest (JahiS § 20 lg 2 p 7).

Ettekandja sõnul on tööpiirkonna jahindusnõukogu heakskiit seaduse järgi loa saamise üks eeldusi ning sisuliselt on seadus jahindusnõukogule andnud õiguse öelda „EI“, mis välistab taotleja edasised võimalused Keskkonnaametis loa pikendamiseks.

Seega teeb jahindusnõukogu esmase haldusotsuse ehk jahindusnõukogu ei saa anda arvamust suvaliselt, vaid see peab tuginema faktidele ja olema põhjendatud. Jahindusnõukogu kannab oma otsuse eest vastutust, kuivõrd heakskiidu mittesaamine on vaidlustatav.

Puust selgitas ka hetkeolukorda kasutusõiguse lubade pikendamisel. KÕL-i pikendamist korraldab KeA, mistõttu on temal ka vastutus.

Selleks, et kindlustada riigi poolt suure hulga (ca 300) KÕL pikendamine, otsustas KeA muuta jahindusnõukogude töökorda, mis on kinnitatud ameti peadirektori käskkirjaga. Eelnevalt tehti vastav analüüs.

Praegu kehtiv töökord näeb ette konsensuse saavutamist kõigis jahindusnõukogu otsustes. Selles aga on subjektiivne faktor liiga suur ja see võib takistada sujuvat menetlusprotsessi KÕL-i pikendamisel.

KeA andis võimaluse erinevatele osapooltele: EEML-ile, põllumajandustootjate katusorganisatsioonidele ja EJS-ile anda omad sisendid töökorra muutmiseks.

Maaomanike esindusorganisatsioonid pooldasid konsensuse jätkamist, EJS pakkus välja lihthäälteenamust või 2/3 häälte nõuet otsuse vastuvõtmisel. Siin tekkisid eriarvamused. EJS-i arvamus on leitav kodulehel. Vaata seda siit.

Samuti palus KeA osapooltelt sisendeid, mida võiks sisaldada juhend, mille samuti KeA otsustas protsessi paremaks läbiviimiseks koostada. Ka selles osas olid osapoolte arvamused erinevad. Vaata EJSi sisendit siit.

Nendest eriarvamustest tulenevalt on töökorra muudatused veninud ja takistatud on ka KÕL pikendamise protsess.

Keskkonnaminister hindas olukorda ja sekkus protsessi. 23. aprillil kutsus keskkonnaminister osapooled kokku ja teatas, et annab kuu aega osapooltele kokku leppida ja seniks peatab KÕL-i pikendamise protsessi. Sisuliselt siis maikuu.

Minister kuulas ära erinevate osapoolte selgitused ja seisukohad. Osalesid EEML, ETKL, EPKK, RMK ja KeA esindajad. Kuidas siis edasi toimetada sellises olukorras, püstitas Puust küsimuse.

Viivitamatult kutsuti kokku EJS-i juhatuse liikmete erakorraline nõupidamine 27. aprillil. Viimane otsustas, et järgime ministri soovitust ja räägime osapooltega läbi. Lähiajal toimub kokkusaamine EEML-i esindajatega, seejärel põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega ja kui vajalik, siis kutsutakse kokku ka ümarlaud. EJS-i esindajad kohtuvad aktiivselt poliitiliste jõudude esindajatega ja selgitavad olukorda.

Juhatuse liikmed kujundasid välja oma seisukohad. Nendele vastavalt:

  • seadusega ettenähtud KÕL-i pikendamise protsess peab jätkuma.
  • üleminekuperioodi ei tohi seadusevastaselt ära kasutada erinevate huvigruppide poolt oma eesmärkide saavutamiseks.
  • eesti rahvuslik jahinduse süsteem on kompleks ja seda muutes tuleb arvestada, et kõik on omavahel seotud ja muutes ühte osa muutub kõik. Nii näiteks on tänasest süsteemist tulenevalt jahimeeste poolt enamik osutatavaid teenuseid riigile tasuta: seire, biomaterjali kogumine, maanteedelt hukkunud loomade koristamine jms.
  • kui jahimeestelt hakatakse nõudma suurt renti jahimaa eest, siis tekib kohe küsimus, kes hakkab maksma seni tasuta osutatavate teenuste eest.
  • riigi ülesanne on tagada stabiilsus, jätkusuutlikkus, kord kasutusõiguse lubade pikendamise menetluses. Samuti tagada protsessi seaduslikkus. Igasugune kõrvalehiilimine seaduse täitmisest peab olema välistatud ja riigil on siin kontrolli funktsioon. Seadusandja tahe seaduse kaudu on jätkusuutlikkuse ja heaperemehelikkuse tagamine jahipiirkondade majandamisel. Selleks nähti ette jahipiirkondade KÕL-i pikendamine.
  • kuna ulukiressurss on peremehetu ja ei ole kellegi oma, siis on riigi ülesanne tagada selle põhiseaduslik kasutamine. Eesti vabariigi põhiseaduse 5 järgieesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
  • on tekkinud era- ja ärihuvid, et kasutades KÕL-i lõppemist, takistada nende pikendamist ja kehtivat ning toimivat jahindusesüsteemi lõhkuda. Suured välismaised metsafirmad ja nende kohapealsed esindajad survestavad jahindusorganisatsioone, et jahindusorganisatsioonid maksaksid maaomanikele raha maa kasutamise eest.
  • EJS leiab, et selline asjade areng ei ole õigusriigile kohane. Teeme kõik meist sõltuva, et tagada seadusele ja selle mõttele vastav KÕL-i pikendamine.
  • oleme nõus keskkonnaministriga selles, et osapooled peaksid saavutama kokkuleppe. Selleks tegutseme vastavalt ja teeme omalt poolt kõik, et ühistele seisukohtadele jõuda.
  • metsa- ja maaomanikud ja põllumajandustootjad on meie strateegilised partnerid, kellega jagame ühiseid maailmavaatelisi väärtusi.
  • maailm muutub ja meil kõigil on seda koostööd väga vaja olukorras, kus käib „metsasõda“, peatatakse hanede kevadine heidutus, rünnatakse loomakasvatust ja vaidlustatakse hundijaht kohtus.
  • väga paljud eestimaised maaomanikud ja põllumajandustootjad mõtlevad samuti. Loodame meie rahva ja valitsejate mõistusele, et mõisajahindust tagasi ei tuleks ja jahipidamine oleks kättesaadav meie rahvale.

Puust lubas liikmetele kogu juhatuse nimel, et EJS teeb seadusliku protsessi tagamisel kõik, mis võimalik ja vajalik ja seisab oma liikmete huvide eest.

Esimene KÕL on menetletud. Nimelt 26. aprillil pikendas Keskkonnaamet Märjamaa jahi- ja kalameeste seltsi jahipiirkonna kasutuse õiguse loa.

Seniks, kuni EJS juhatus ja volitatud isikud peavad läbirääkimisi, peaksid kõik seltsid jätkama oma maa jahinduslike lepingute ülevaatamist ja sõlmimist nendega, kelledel seda pole. Mida rohkem lepingutega kaetust, seda parem.

On räägitud erinevatest numbritest, kui palju peaks lepingutega kaetus olema. Küll 51% eramaadest, küll 51% kogupindalast, küll 51% jahimaa pindalast. Ehkki seadus lepingute protsenti ei määra, on EJS-i seisukoht see, et mida rohkem on kokkuleppeid, seda parem. Kehtiva jahiseaduse selgroog on kokkulepe ja seega on lepingud vaieldamatu prioriteet. Loomulikult on leping kahepoolne ja pingutama peavad mõlemad pooled.

Seega nii EJS-i seisukoht kui ka ettekandja palve kõigile liikmetele: sõlmige nii palju kokkuleppeid kui võimalik. See tagab edu nii KÕL-i pikendamisel kui ka edasisel jätkusuutlikul majandamisel. Selleks suhelge aktiivselt maaomanikega ja põllumajandustootjatega.

Teine oluline asi on see, et jälgige, et kõik kohustused oleksid täidetud, mida KÕL ette näeb ja et rikkumisi poleks. Kui need asjad on korras, siis pole vaja muretseda.

Ehkki leping on kahepoolne kokkulepe, poolte vaba tahe, siis hetkel EJS ei poolda suuri rendiraha põhiseid lepinguid. Tähelepanu tuleks suunata kahjude ennetusele ja kui see on kokkulepe või seadusest tulenevalt, siis ka nende hüvitamisele.

Infotunni teises pooles rääkis Tartu Jahindusklubi juhatuse esimees Jaak Volmer praktiku poole pealt. Ta tutvustas Tartus algatatud lepingute haldamise programmi, mis tänaseks on saanud osaks Jahisest. Lepingute haldamise programm on hea tööriist jahiseltsidele. Selle abil saab läbi EJS-i tasuta teada oma jahipiirkonna maaüksuste omanikest. See programm hõlbustab tunduvalt lepingute sõlmimist ja nende haldamist mitte ainult KÕL-ide pikendamisel vaid ka edaspidi.

Tartu Jahindusklubi ligi kümmekond jahiseltsi on taotlenud erakorralise jahindusnõukogu kokkukutsumist, kus arutatakse nende seltside KÕL-i pikendamise taotlusi. Volmeri sõnul näitab nende peagi teoks saav praktika jahindusnõukogudes kuidas käituda edasi. Samuti toonitas Volmer, et tuleks hoida suhted jahindusorganisatsioonis korras. Volmer andis hulgaliselt praktilisi nõuandeid jahiseltsidele. Osalejatel oli võimalus esitada küsimusi.

Juhatuse liige Tiit Tammsaar toonitas, et seltside esindajad peaksid olema aktiivsed ka suhtlemisel poliitikutega. Lähenemas on kohaliku omavalituse valimised ja seda saab jahimeeste huvide kaitseks ära kasutada.

Lõppsõnad ütles EJS-i president Margus Puust, kes kutsus ülesse koostööle ja lepingute sõlmimisele.

EJSi kodulehe avalehel on bänner „jahipiirkonna kasutusõiguse luba“, kust saab asjakohast informatsiooni kasutusõiguse lubade pikendamise kohta. Seal on ka juristi poolt koostatud vastav juhend.

EJS