Tegevjuhid pidasid veebis nõu

Tegevjuhid pidasid veebis nõu

394
Foto: EJS



11. veebruaril toimus EJSi liikmesorganisatsiooni juhtide vaheline nõupidamine veebis. Kokku osales koosolekul 64 inimest.

Päeva modereeris tegevjuht Tõnis Korts.

Avakõne pidas Margus Puust, kes tõdes, et jahimeeste kogukond toimib vaatamata koroonaolukorrale hästi. Samas on endiselt mure leviva seakatku pärast. Samuti rääkis ta jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisest. Kuna need load hakkavad lõppema, siis tuleks jahipiirkondade kasutajatel maaomanikega lepingute sõlmimist aktiviseerida ja pikendamist taotlema juba praegu, sest protsess võtab aega.

Seejärel kirjeldas Märjamaa jahiseltsi esindaja Priit Kotkas kuidas nende nõusoleku saamise protsess maakondlikus jahindusnõukogus läks. Osalejad kuulasid seda suure huviga ja esitasid mitmeid küsimusi.

EJSi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe käsitles pliimoona keelustamist. Ta selgitas, et kogu laskemoon, mis sisaldab pliid, keelatakse Euroopa Liidus 5 aasta jooksul ära, haavlite keelamine rakendub juba kahe aasta pärast. Üleminekuperiood liiga lühike. Veel keelatakse 100 meetri raadiuses märgalast kasutada pliimoona. Andrese sõnul on ka Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE olukorrale tähelepanu juhtinud ja leidnud õiguslikke riiveid nendes otsustes. Seega järeldas Andres, et Euroopa Komisjoni otsus eeldab relvade vahetust, aga keegi ei tea kes selle eest peaks tasuma ja kuidas see peaks läbi viidama. Samuti on selgusetu kes kompenseerib padrunite maksumuse.

Järgmisena presenteeris EJS-i IT projektide koordinaator Karri Urban projekte. Ta selgitas, et Jahise mobiilirakenduses on täna võimalik esitada vaatlusandmeid, hallata jahilube ning vaadata tunnistuste kehtivust. Hetkel on seal juba üle 1500 aktiivse kasutaja. Lisaks rääkis Karri suuruluki jahilubade paberivabale platvormile üleminemisest, kus Tartu- ja Hiiumaa on pilootideks. Veel peatus ta sellel, kuidas loodava rakenduse kaudu tuvastada veebis maaomanikke, kellega leping sõlmida.

Ajakirjast Eesti Jahimees rääkis peatoimetaja Jaanus Vaiksoo. Ta tõdes, et viimasel ajal on seda teemat arutatud juhatuses ja meedia töögrupis ning palus nüüd arvamust tegevjuhtidelt. Nimelt on arutelul variant ajakiri kättesaadavaks teha ka digiversioonina. Lisaks tõstatas ta probleemi ajakirja saadetavate õnnitluste osas, ehk et need on kohati puudulikud. Kuna Metsis võimaldab võtta välja saabuvate juubilaride nimekirja, siis pakkus ta välja seda automatiseerida. Paljud tegevjuhid olid selle poolt.

Projektist “Ulukid teel” tegi ülevaate projektijuht Urmas Salmu. Ta näitas Häirekeskuse statistilistele andmetele põhinevat analüüsi ulukitega juhtunud liiklusõnnetustest, mis on registreeritud 1247 infoliini kaudu. Üldiselt on ulukiõnnetuste arv mullu veidi vähenenud. Urmase sõnul juhtus enim õnnetusi just metskitsedega, samas kui põtradega kokkupõrked vähenesid. Õnnetuste arv tõusis aga karu ja punahirve puhul. Veel rääkis Urmas reflektorite projektist, mille tagasiside on olnud väga hea. 800 plaanitud reflektori maht on tänaseks ületatud ja paigaldatud on juba 1000 reflektorit. Tema sõnul on ka varasemad Euroopa uuringud näidanud, et see reflektor töötab efektiivselt ulukitele erinevates riikides. Sellest aastast testitakse neid ka Eesti tingimustes.

Lõpetuseks tutvustas tegevjuht Tõnis Korts EJS-i arengusuundi 2021.-2025. aastaks. Tema sõnul on oluline, et sihid ja suunad oleks meile teada. Tõnis tutvustas 7 põhilist eesmärki, mille põhimõte on, et EJS oleks jätkuvalt elujõuline ja jätkusuutlik organisatsioon, teeks tihedat koostööd metsanduse, põllumajanduse ja teiste maaelu valdkondade esindusorganisatsioonidega ning maaomanikega. Samuti on oluline, et tagatud oleks hästi koolitatud eetiliste väärtusetega jahimeeste järelkasv, jahindus oleks jätkusuutlik ja vastutustundlik ning EJS rahvusvaheliselt aktiivne. Tegevjuht ootab liikmesorganisatsiooni juhtidelt kirjalikku tagasisidet arengusuundade osas.