Stressis ilvesed ei sigi vajalikul määral

Stressis ilvesed ei sigi vajalikul määral

725
Foto: erakogu

Ehkki 2022. aasta Fookuse keskkonnarubriiki oleks sobilik alustada aasta looma karuga, oli Postimehes karust Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männiliga alles hiljuti juttu. Postimees rääkis tema ja Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogi Raido Kondiga hoopis ilvesest.

Ilvese arvukus on Eestis pikka aega olnud muret tekitavalt madal. Kuidas tal praegu läheb?

Peep Männil: Talv on veel noor ja andmed alles laekuvad. Minu jälgitaval alal Järvamaal on praegu mitmeid poegadega emailveseid, aga selle järgi oleks ennatlik kogu Eesti kohta järeldusi teha.

Eelmise talve jooksul kogutud andmete põhjal võis öelda, et ilvese seisund ei olnud paremaks läinud – juurdekasv, täpsemalt pesakondade arv oli selgelt väiksem, kui suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on soovitud. Selles kavas on määratud ilvese soovitav populatsiooni tase, mis on vähemalt sada poegivat emaslooma (pesakonda) aastas: see peaks kindlustama Eestis ilvesele soodsa seisundi. Eelmisel aastal leidsime pesakondi olevat aga vaid 64. Ligikaudu selsamal tasemel on ilvese arvukus püsinud juba hulk aega, 2014. aastast alates.

Loe lähemalt Postimehest.