Siseminister esitas määruse muutmise eelnõu relvaloa laskekatse ja relvahoidla tingimuste muutmiseks

Siseminister esitas määruse muutmise eelnõu relvaloa laskekatse ja relvahoidla tingimuste muutmiseks

3176
Foto: EJS

Siseminister Mart Helme esitas Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks ja asutustele ja organisatsioonidele arvamuse andmiseks Siseministri määruse „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ ja „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ muutmise määruse eelnõu.

Siseministri määrus „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ kehtestatakse relvaseaduse § 35 lõike 6 alusel. Määrusega muudetakse relvaeksami laskekatse sooritamise nõudeid. Kehtiv määrus näeb nii püssi kui ka püstoli ja revolvri laskekatse sooritamise kauguseks 25 meetrit märklauast arvates. Sellist vahemaad võib pidada liiga pikaks, kuna tulirelva õiguspärane enesekaitseks kasutamine toimub tavaliselt märksa lühemal vahemaal. Seetõttu muudetakse püstoli ja revolvri laskekatse sooritamisel vahemaa pikkust. Eelnõu kohaselt nähakse ette, et laskekatse püstolist või revolvrist peab sooritama püstiasendis, ilma toeta, tabades 15 meetri kauguselt märklehte. Laskekatse püssist sooritatakse ka edaspidi 25 meetri kauguselt.

Ühtlasi lisandub püstoli ja revolvriga sooritatavale laskekatsele ajaline piirang – 15 sekundi jooksul tuleb relv laadida ja sooritada vajalikud lasud. Laskekatse sooritajatele lisandub aga võimalus ühe proovilasu tegemiseks enne laskekatset, et eksamineeritaval oleks parem võimalus lasketiiru ja ees ootava laskekatsega kohanemiseks. Laskekatse sooritanud isik peab osakama laetud relva tühjaks laadida ehk ohutuks muuta.

Eelnõu kohaselt nähakse ette erandi kohaldamise võimalus isikute suhtes, kes ei saa liikumispuude tõttu laskekatset püstiasendis, ilma toeta sooritada. Ka praegu tehakse sellistel juhtudel erandeid aga õigusaktides ei ole seda ette nähtud, mistõttu selguse ja isikute ühetaolise kohtlemise huvides on vajalik see ka määruses ette näha.

Samuti täpsustatakse eelnõus relva ohutu käsitsemisega seonduvat. Nimelt näeb kehtiv määrus ette, et laskekatse toimub kahes osas, millest esimeses osas kontrollitakse õpperelvaga või laadimata relvaga eksamineeritava oskusi relva käsitsemisel. Kui eksamineeritav ei käsitse relva õigesti, teeb seda ebakindlalt või rikub ohutusnõudeid, laskekatse lõpetatakse ja loetakse mittesooritatuks. Eelnõu järgi täpsustatakse, milliseid nõudeid tuleb relva ohutu käsitsemise juures järgida.

Siseministri 27. novembri 2001. aasta määrus nr 90 „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ on kehtestatud Relvaseaduse § 46 lõike 10 alusel. Käesoleva määrusega täpsustatakse vaid kehtiva määruse § 9 lõiget 1. Püssirohu ja sütikute hoidmise nõuetest jäetakse välja tingimus nende kohustuslikust eemal hoidmisest laskemoonast ja sütikutest. Täpsustus viib nimetatud sätte kooskõlla varasemate määruse muudatustega.

Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juunil 2020. aastal. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.

JAGA