PRESSITEADE: Seakatku vastu võitlemisega on vaja aktiivselt tegeleda

PRESSITEADE: Seakatku vastu võitlemisega on vaja aktiivselt tegeleda

1098
Foto: Flickr

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust pöördusid ühise sõnumiga jahimeeste poole.

Sigade Aafrika katku (SAK) Eestisse jõudmisest on möödunud seitse aastat, mille jooksul on tehtud suuri jõupingutusi ja saavutatud mitmeid olulisi võite. Sellest hoolimata pole katk veel seljatatud ning laiema leviku vältimiseks tuleb katkutõrjega endiselt aktiivselt tegeleda.

„Ühendame taas oma jõud, et ühiselt vastu seista meid ründavale SAKile. Jahimeestel lasub oluline vastutus hoida metssigade arvukus vajalikul tasemel ja täita sealjuures bioturvalisuse nõudeid. Neid meetmeid on vaja rakendada nii SAKi uutes kolletes kui ka igal pool mujal üle Eesti. SAK on tõsine viirus ja nõuab meilt kõigilt täit tähelepanu ja tõsist suhtumist. Ühiselt tegutsedes nii riigi- , äri- kui ka mittetulundussektoris suudame sellele viirusele vastu seista, seda kontrolli all hoida ning mõne aja möödudes ka edukalt seljatada,” selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori Urmas Kirtsi.

Alates 2014. aastast, mil SAK Eestis esmakordselt diagnoositi, on möödunud seitse aastat. Selle tõrjumiseks on tehtud suuri jõupingutusi nii riigi, seakasvatajate kui jahimeeste poolt. Eelmisel aastal metssigade populatsioonis puhkenud kolded Raplamaal ja Lääne-Virumaal annavad tunnistust sellest, et SAK pole kuhugi kadunud, vaid ohustab meid endiselt. Käesoleva aasta 14. juulil toimunud puhang Kiili farmis, kus tuli hukata ligi 2000 siga kinnitas viiruse salakavalust veelgi.

„Jahimeeste väljakutse on endiselt aktiivne küttimine ja eesmärk tagada küttimisperioodi lõppedes arvukus kuni 1 metssiga 1000 ha kohta. Praegu ei ole veel õige aeg metssigu n-ö hoida. Väljakutse on seda raskem, et seoses koroonaviiruse levikuga võib olla takistatud ühisjahtide korraldamine. Peame metssea arvukuse reguleerimise korraldama moel ja viisil, et SAKi tõrjumise eesmärgid oleksid täidetud ja meie lähedaste ja kogukonna ohutus tagatud. See on suur väljakutse, aga eelnev kogemus on näidanud, et jahimehed saavad ka sellega hakkama, ” tõdes Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Pöördumise täisteksti saab lugeda siit.