Saksamaa soovib seakatkust vabaks saada

Saksamaa soovib seakatkust vabaks saada

892
Foto: Flickr

Saksamaal on sigade Aafrika katku tuvastatud metssigade populatsioon alates septembri keskpaigast. Katkuga võitlemine on enamasti riigi ja kohaliku omavalitsuse kätes. Nii põllumehed kui ka jahimehed pole aga veendunud, et kasutati õiget lähenemist.

Brandenburgi sotsiaal-, rahvatervise-, integratsiooni- ja tarbijakaitseministeerium vastutavad praegu seakatku probleemide eest metssigade populatsioonis. Katkupiirkond Brandenburg, kus on ligi 2300 seafarmi, külgneb Poolaga, kus on seakatk levinud juba alates 2014. aastast, kirjutab Pigprogress.

Olukorda hoitakse kontrolli all

Sakslaste peamine eesmärk on praegu tagada, et viirus püsiks piiratud alal, kus viirus on juba avastatud, ehkki see muutub viimase nädala arengute tõttu keerulisemaks. Novembri alguses loodi neli tsooniala. 11. novembri seisuga on seakatku tuvastatud riigis 143 korral, neist 117 Oder-Spree, 14 Spree-Neisse ja 12 Märkisch-Oderlandi piirkonnas ning üks Görlitzis.

Peamine fookus on hetkel juhtumite kontrolli all hoidmisel, järgmine samm on viirust likvideerida.

Kindlad suunised seakatku vastu

Seakatkuga võitlemiseks on oluline järgida teatud suuniseid. Võitlemine algab sellest, et määratakse tsoonialad seal, kus taud leiti ning igale tsoonialale kehtivad kindlad meetmed. Esimeses tsoonis ehk tuumikus on kõrvalistel isikutel keelatud alale siseneda, ehitatud on ajutised tarad, et metssead piirkonnast välja ei läheks ning samuti toimuvad aktiivsed otsingud, et rümpasid leida ja neid ohutult eemaldada.

Teises tsoonis ehk riskipiirkonnas peavad sead püsima siseruumides, viljakoristus ja jahipidamine on keelatud, loodud on süsteem surnud metssigadest teatamiseks ning alalt leitud korjused eemaldatakse ohutult ja uuritakse seakatku tunnusetele. Kolmandas ehk puhvertsoonis on aga metssigade küttimist intensiivistatud. Samuti uuritakse kõiki kütitud ja surnuna leitud metssigu ning intensiivistatud on ulukite otsinguid.

Jahipidamise keeld esimeses ja teises tsoonis on selleks, et hoida ära metssigade suuremat liikumist. Nendes tsoonides on jahipidamine lubatud alles siis, kui ala on täielikult tarastatud ja eksperdid on välja selgitanud selle, kuidas viirus tsoonis levis. Seevastu väljaspool piiratud ala on jaht intensiivne ja metssigade korjuste otsimine aktiivne. Kõiki metssea korjuseid uuritakse seakatku suhtes, et vähendada viiruse leviku ohtu.

Seakasvatajate kahtlused

Vaatamata kõigile neile juhistele, ei ole Saksamaa seakasvatajad veendunud, et viirusega piisavalt tegeletaks. Põllumajandustootjad on mures metssigade rände tõkestamiseks kasutatavate ajutiste tarade pärast. Nende sõnul võib see küll näiteks lambaid paigal hoida, kuid metssigadega on lood teised. Seakasvatajate liit järeldab sellest, et paljud põllumajandustootjad ei pruugi farmide ümber bioohutust tagada.

Pärast seakatku avastamist Saksamaal ei rakendatud kohe reegleid täiuslikult, kuid seakasvatajate liit mõistab, et ametivõimud vajasid lähenemisviiside ühtlustamiseks aega. Lisaks näitab põllumajandusministeerium, eesotsas Julia Klöckneriga üles häid kavatsusi ja vastutustunnet seakatkuga võitlemisel.

Soovitakse ühtsemat lähenemisviisi

Varem esitasid Saksamaa põllumeeste liit ja jahimeeste selts nõude seakatku koordineerituma lähenemise kohta. Samuti kutsusid nad üles ehitama kindla püsivusega tara, et hoida Poolast tulevaid metssigu Saksamaast eemal. Suvel asutigi seda tara ehitama.

Riik panustas tarade ehitusse 6 miljonit eurot. Lisaks aitavad ka Saksamaa maakondlikud üksused rahastamisele kaasa.

Katkuvastane tegevusplaan

Vahepeal on välja kuulutatud ka katku vastu võitlemiseks järgmine samm. See hõlmab nii-öelda valge ala loomist eks luuakse viie kilomeetri pikkune tsoon kahe tsooni ümber. See ala oleks nii seest kui väljast korralikult piiritletud taradega, mis on 1,2 meetrit kõrged. Nende rajamist juba alustati. Sellel alal kavatsetakse kõik metssead hukata, et luua metsseavaba ”koridori”. Sarnast lähenemist kasutati ka Belgias ja Tšehhis.

Valge tsooni tarastamine pole aga lihtne, kuna osa tsooni piiridest peaks läbima Poolat. Kuigi Saksamaa on lubanud selle eest ise tasuda, on Poola ametnikud selles osas jäänud skeptiliseks.