SAK-i infopäev Raplamaal

SAK-i infopäev Raplamaal

241
Fotod: EJS

29. oktoobril toimus sigade Aafrika katku (SAK) teemal infopäev Valtu jahimajas Raplamaal. Infot jagasid Vetrinaar- ja Toiduameti, Veterinaarlabori ja EJS-i esindajad.

SAK-i infopäevade puhul on tegemist iga aastaste ettevõtmisega, mida korraldatakse erinevates maakondades. See on koostööprojekt Veterinaar- ja Toiduametiga, mille eesmärk on tuua värske informatsioon SAKi kohta jahimeesteni ja saada jahimeestelt vajalikku tagasisidet. Samas levitame koos sõnumit, et ohtlik viirus ei ole kuhugi kadunud ja on vaja endiselt olla tähelepanelik, hoida metssigade arvukus kontrolli all ja täita bioohutuse nõudeid.

EJSi poolsed tervitussõnad tõid juhatuse liige Tiit Tammsaar ja tegevjuht Tõnis Korts. Seejärel rääkis ehhinokokk-paelusside uuringust Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist Epp Moks. Eppu tunnevad jahimehed selle järgi, et ta aitas tõlkida ja kohendada Eesti tingimustele Sauli Laaksoneni raamatu „Ulukihaigused ja jahihügieen“.

Seejärel rääkis sigade Aafrika katkust laboratooriumi pilgu läbi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist Katrin Mähar.

SAK olukorrast, ennetustegevustest, surnud metssigadest teavitamisest ning SAKi levikust Euroopas kõneles Veterinaar- ja Toiduameti spetsialist Maarja Kristian.

Hirvlaste kurtumushaigusest tegi kokkuvõtte Veterinaar- ja Toiduametist Anne-Ly Veetamm. Ulukite esmadeklaratsiooni täitmisest kõneles Veterinaar- ja Toiduametist Harles Kaup.

Marutaudi järelkontrolli projektist kõneles Enel Niin. Ta kiitis Raplamaa jahimehi, kes on olnud projekti täitmisel korrektsed. Samas selgitas ta, et mitte igal pool pole täitmine nii ladus ja selgitas, et eelkõige vajatakse päid riskiloomadelt. Samas tuleb jälgida, et juhul kui on tegemist autoõnnetuses hukkunud loomaga, oleks aju ikka nii palju alles, et oleks võimalik analüüsi teha.

Veterinaaridele oli hulgaliselt küsimusi. Nii näiteks oli küsimus, et miks hirvlaste kurtumushaigust kutsutakse nii. Vastus oli veidi ootamatu. Nimelt ei ole tegemist kurdiks jäämisega vaid tugeva kõhnumisega. Haigus lõpeb loomale alati surmaga.