Hälsinglandi maakonnas leidis jahimees raskete vigastuste käes vaevleva sureva noore hundi, keda olid rünnanud kaks suuremat liigikaaslast.
Jahimees teatas juhtunust nii kohalikule omavalitsusele kui ka politseile. Üle kahe tunni hiljem saabusid suurkiskjate otsingujahimehed ja lõpetasid hundi piinad, kirjutab Rootsi jahiportaal Svensk Jakt.
Jahimees läks piirkonnda rebasejahti pidama, kui ta märkas lumel jälgi, mis viitasid suuremale loomale. Jälgi uurides leidis ta soiselt alalt verise ja liikumatult lamava looma. Lähemal uurimisel selgus, et see oli hunt, kes oli raskelt vigastatud.
Jahimees ei saanud politseilt luba hunti ise hukata. Ta sai juhised oodata teiste jahimeeste ja ametnike saabumist. See võttis aega umbes kaks ja pool tundi. Jahimees tundis, et hundi kannatused kestsid liiga kaua, kuid kartis politseiuurimist ja relvaloa kaotamist, kui oleks looma piinad ise lõpetanud.
Miks hundid üksteist ründavad?
Vigastatud hunt oli väike isasloom, kes kaalus umbes 20 kg. Kohapealt leiti suuremate huntide jälgi, mis viitasid, et tegemist oli territoriaalse konfliktiga. Hundid tapavad teisi hunte peamiselt territooriumi kaitsmisel või rivaalitsemise tõttu.
“Kui ma oleksin veidi hiljem kohale jõudnud, oleks see väike hunt ära söödud ja me poleks kunagi teada saanud, mis juhtus,” märkis jahimees. Sündmuskohal olid näha värsked kahe suurema hundi jäljed.
“Salaküttimisest räägitakse palju, kuid palju vähem räägitakse sellest, kui tihti hundid tegelikult üksteist murravad,” lisas ta.
Kannatas liiga kaua
Kannatanud looma leidnud jahimees tundis, et hundi kannatused venisid asjatult, kuna ta ei julgenud ise otsust teha.
Politsei kinnitas, et jahiseaduse järgi on õigustatud raskelt vigastatud looma surmamine, kuid mõisteti ka, et sarnased olukorrad võivad tekitada segadust. Jahimees ütles, et tal oli politseiga telefoniühendus, kuid ta ei saanud selget juhist hundi surmamise kohta.
“Patrullpolitseinikel võib olla keeruline telefoni teel eutanaasiaotsust langetada, eriti kui nad ei ole teemaga tuttavad. Siin saame politsei asutuses paremini töötada ja selgemaks teha, millised reeglid kehtivad, kui leitakse raskelt vigastatud suurkiskja,” ütles piirkonna politseijuht Johan Bohlin.
Koguti andmeid
Maakonna ametnikud käisid samuti kohal ja kogusid hundi verd, et läbi viia DNA-analüüs ning kindlaks teha, kust hunt pärines.
“Need kaks hunti, kes väikese hundi tapsid, kuuluvad hiljuti moodustunud territooriumile nimega Räken. Emane hunt pärineb Tönseni piirkonnast ja isane hunt Siggefora piirkonnast,” teadis loodushuviline maakonna esindaja Sone Persson öelda.
