5. septembril korraldas Läänemaal Roosta puhkekülas Eesti tõusigade aretusühistu seakasvatuse konverentsi.
Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht ja juhatuse esimees Anu Hellenurme rõhutas konverentsi sisse juhatades, et kodumaine toit on strateegiliselt oluline.
Ta tõi välja neli olulist aspekti. „Majandus ja tugevad ettevõtted on riigi majanduse toimimiseks olulised, nad kindlustavad riiki kodumaise toiduga. Kui on korralik toit, on inimestel tugev tervis. Samuti on oluline maaelu säilitamine. Tugev põllumajandus tagab, et meie maanurgad on elujõulised,“ rõhutas Hellenurme.
Samuti on vaja esimehe sõnul koostööd. „See tagab parema ja toimiva väärtusahela. Pigem hästi bränditud puhas eesti toit kui vahetult parim enne mööda saab välismaa sõjaväeladudest. Meie eesmärk on toota ja pakkuda kvaliteetset eesti toitu. Vaja on koostööd tootjast kaupmeheni. Esitame endale küsimuse – kuidas andmed muuta kullaks, ehk andmepõhine tootmine. Kooskõla on see, millest on Eestis puudu. Ülitähtis on tekitada usaldus, nagu meie president Alar Karis ütles,“ toonitas Hellenurme.
Seakasvatuse arengutest ja trendidest
Saimre Agro Grupi esindaja Mati Tuvi tegi ülevaate maailma seakasvatusest. Ta rääkis trendidest ja arengutest. Tema sõnul peaks Eestis ettevõtjad ühinema ja tegema asju koos. „Eestis on hästi sealiha kasvatuse ja lihatööstuse ühinemise koha pealt. Majanduslikus mõttes ollakse suutlikumad, kord siin taskus raha, kord teises, aga omad taskud mõlemad,“ ütles Tuvi.
Tuvi sõnul peaks me looma ühistud, tunnustatud tootja organisatsioonid. „Tänane probleem on omavahelise usalduse puudumine, soovi puudumine teha asju koos,“ rõhutas Tuvi. Tema sõnul peaks suur eesmärk olema see, et toodame, väärindame ja tarbime kodumaist sealiha. „Vajame patriotismi, ühiseid huvisid, siis on tagatud toidujulgeolek kriisiolukordades,“ lisas ta.
Lektorite ülevaade seakatkust ja seakasvatusest
Edasi esines hulgaliselt erinevaid lektoreid. Kristel Maidre regionaal- ja põllumajandusministeeriumist tutvustas ministeeriumi vaadet Eesti olukorrast ja arengutest. Bigbanki peaökonomist Raul Eamets kõneles seakasvatusest makroanalüütiku vaatest.
Veel esinesid SAK-i ning seakarja tervise teemal riigi laboriuuringute ja riskihindamise keskusest Imbi Nurmoja ja Põllumajandus- ja Toiduametist Anne-Ly Veetamm. Nad toonitasid SAK-i teemade juures head koostööd jahimeestega ja selle olulisust taudiga võitlemisel.
Seakasvatusest meil ja mujal numbrite keeles rääkis Ave Kurss Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist ja välisesineja oli Merja Leino Soomest Atriast. Ta rääkis Soome sealiha tootmise keskkonnasäästlikkusest.
Jahimehed kui strateegilised partnerid
EJS-ist osales konverentsil tegevjuht Tõnis Korts, kelle sõnul on seakasvatajad jahimeestele strateegilised partnerid ja hea koostöö nendega on väga oluline.
„Koostöö on nii seakasvatajatega kui riigiga selle nimel, et sigade Aafrika katk oleks tõrjutud, äärmiselt oluline. See on tähtis nii jahimeestele kui ka seakasvatajatele, aga mis kõige tähtsam – meie riigile ja majandusele ja toidujulgeolekule tervikuna,“ lisas Korts.
