Riigikogus peeti haavatud uluki jälitamise osas nõu

Riigikogus peeti haavatud uluki jälitamise osas nõu

531
Riigikogus koos olnud poliitikud, keskkonnainspektorid ja EJSi esindaja pidasid asja lahendamisel kõige olulisemaks lähtepunktiks ulukit. Foto: EJS



22. oktoobril toimus Riigikogu jahinduse töögrupi nõupidamine, kus otsiti haavatud uluki jälitamise regulatsioonile toimivat ja mõistlikku lahendust.

EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul tuli seltsi liikmetelt mitmeid pöördumisi, kus osutati haavatud uluki jälitamise regulatsiooni probleemidele. „Eesti jahimeeste esindusorganisatsioonina pöördusime kohe Riigikogu jahinduse töögrupi poole, kes kutsus kokku vastava nõupidamise. Koos Keskkonnainspektsiooni esindajatega arutasime tekkinud olukorda ja leppisime kokku, et koostöös koostame parandusettepanekud ja esitame need poliitikutele,“ selgitas Korts.

Probleem tekkis alates 2013. aasta jahiseaduse regulatsioonist. Teravamalt tuli küsimus päevakorda peale vastavat kohtulahendit 4-19-1911. Eelnevalt kehtinud jahiseaduse järgi tuli jahipiirkonna kasutajal teavitada naaberjahipiirkonna esindajat, kelle maale haavatud uluk edasi liikus. Seejärel oli ulukit haavanud piirkonnal õigus naaberjahipiirkonda minna haavatud ulukit jälitama. Praegu kehtiva jahiseaduse järgi aga ei pea ulukit haavanud jahipiirkond haavatud ulukist naaberjahipiirkonda teavitama, samas ei tohi ka ulukit haavanud piirkond minna oma jahiloa alusel naaberjahipiirkonda haavatud ulukit jälitama.

Riigikogus koos olnud poliitikud, keskkonnainspektorid ja EJSi esindaja pidasid asja lahendamisel kõige olulisemaks lähtepunktiks ulukit. Hetke regulatsioon jätab uluki ja jahieetilise suhtumise tagaplaanile. Selline suhtumine annab alust loota, et asjad lahenevad positiivselt kõigi osapoolte jaoks.