
15. jaanuaril toimus EJS-i majas rahvuslooma ümarlaua koosolek, kus arutati hundiga seonduvaid teemasid.
Rahvuslooma ümarlaua eestvedaja Helen Arusoo sõnul seekordne ümarlaud tegeles eelkõige info analüüsiga, mida meediast võis leida. „Me ei toeta äärmuslaste seisukohti ja tegevust, sest nagu praktika on näidanud see toob kaasa probleeme ühiskonnas ja kahjustab hundi kui rahvuslooma mainet,“ selgitas Arusoo.
„Meie eesmärk on erinevate huvigruppide koostöö edendamine ja ühiste lahenduste leidmine,“ lisas Arusoo.
Koosolekul osalesid EJS-i tegevjuht Tõnis Korts, folklorist Marju Kõivupuu, lambakasvataja, ELKL liige Ell Sellis, ELKL tegevjuht Mirjam Pikkmets, looma etoloog Laura Kiiroja, loodusajakirjanik Helen Arusoo, zooloog Mati Kaal, jahiekspert Tõnu Traks, ulukiuurija Peep Männil, kliimaministeeriumi nõunik Hanno Zingel. Veebist liitusid loodusturismi spetsialist Bert Rähni ja zooloog Kaja Lotman ja Kristi Vahtra-Allik.
Rahvusloom välja kuulutamisega (2018. aastal) kutsuti kokku rahvuslooma ümarlaud. Sinna kuuluvad kõik hundiga seotud peamised huvigrupid: Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu esindajad, Eesti Looduskaitse Seltsi ja Eesti Terioloogia Seltsi esindajad, samuti loodusturismi edendajad, ametkondade esindajad, ajakirjanikud, loodushuvilised, pärimusetundjad ning kultuuritegelased. Rahvuslooma ümarlaua rajamise ajendiks oli soov luua erinevaid hundiga seotud huvigruppe koondav platvorm omavahelise suhtluse edendamiseks ning usalduse kasvatamiseks.