Jahimehed soovivad luba vibujahist metskitsedele. Eesti loodus- ja loomakaitsjad koguvad selleks aga aktiivselt allkirju, et vibuküttimist metskitsele mitte lubada. Millal on mõistlik jahis kasutada vibu ja noolt ning mis aktiviste häirib, sellest räägib Raadio 4.
Alates 2013. aastast on lubatud vibuga jahtida väikeulukeid – rebaseid, jänesed, kopraid jms. Nüüd tahetakse luba saada ka metskitsele.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts märkis Raadio 4-le, et metskitsed põhjustavad ka palju liiklusõnnetusi. Mullu juhtus eesti teedel rekordiliselt palju nendega liiklusõnnetusi – umbes 5000. Lisaks on asulate läheduses metsloomade küttimine keelatud, kuid vibujaht mitte.
„Kui vaadata jahti, mis oli 20 aastat tagasi ja seda, mida tänapäeval peetakse, siis on palju erinevusi. Täna reguleerib jaht metsloomade arvu. Kui loomi on liiga palju, põhjustavad need kahju ja põhjustavad õnnetusi. Lisaks levib mitmesuguseid haigusi,“ selgitas Tõnis Korts.
Loomakaitsjad usuvad, et jahimeetodite laiendamiseks ja seadustamiseks on vaja avalikku arutelu, kuhu oleksid kaasatud kõik huvirühmad. Jahimehed on sellega nõus.
„Me ei ole nagu erakond, kus kõik on poolt või vastu. Meie organisatsioonis on umber 15 000 inimest, nende hulgas ametnikud, arstid, kultuuritegelased, teadlased ja seetõttu on ka arvamused erinevad. On aeg seda teemat arutada. Näiteks Soomes toimusid sel teemal pikad arutelud. Kuidagi õnnestus neil loomakaitsjatega kokkuleppele jõuda. Peame arutama ja toetuma eelkõige faktidele. Teame, et on kohti, kus see jahipidamisviis on kasulik,“ ütles Korts.
Saadet saab järele kuulata SIIT.
