Milleks jahipidamine kaasaegses maailmas hea on?

Milleks jahipidamine kaasaegses maailmas hea on?

592
Jahimehed talvisel jahil. Foto: EJS

Jahipidamise vajalikkust ja põhjendatust ei ole palju kajastatud ja nii saavadki tihti valdavaks tunnete ja uskumuste põhised arvamused eluslooduse ressursi kasutamisest.

Ikka ja jälle kostub siit sealt kriitikat jahipidamise ja jahimeeste suunal. Tuleb aga tõele au anda, et Eestis juhtub seda viimasel ajal üha vähem ja vähem. Kui vaadata Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tellitavat meediapilti, mis annab ülevaate põhilistest kommunikatsiooni ja avalikku kuvandit iseloomustavatest näitajatest, siis on heameel tõdeda, et jahindusalaste kajastuste emotsioon on rohkem positiivne ja neutraalne kui negatiivne. Jahipidamise vastasus on tihti tingitud mitte niivõrd teadmiste põhjal kui emotsioonide põhjal. Jahipidamise vajalikkust ja põhjendatust ei ole palju kajastatud ja nii saavadki tihti valdavaks tunnete ja uskumuste põhised arvamused eluslooduse ressursi kasutamisest.

Jahipidamine on inimkultuuri lahutamatu osa inimkonna algusest alates. Elusloodusega suhtlemine ja ressursside kasutamine on andnud meie esivanematele hindamatu kogemuse ja selle pärandi säilitamine, arendamine ja järgnevatele põlvkondadele edasiandmine on mitte ainult meie privileeg ja õigus, aga ka kohustus. Haavatav nutiühiskond võib ainuüksi voolukatkestuse tõttu rivist välja minna ja siis kuluvad jahimeeste oskused marjaks ära. Looduses on seadus, et ellu jäävad need, kes suudavad kohaneda. Jahimehed on ellujääjad ja mõnes mõttes ka inimkonna garant katastroofide ja muu taolise puhul.

Jahimehed osalevad keskkonnakaitse projektides

Üha sagedamini laastavad ulukipopulatsioone haigused ja epideemiad. Efektiivne looduskaitse on suurendanud paljude liikide arvukust üle optimaalse ja see toob vahel kaasa nii haigused kui kahjustused majandusele. Jällegi pöördub kogukond jahimeeste poole tellimusega. Ilmekaim näide on siin sigade Aafrika katk. Just jahimeeste oskused on need, millele tuginedes saab efektiivselt nii arvukusi reguleerida kui haigustega võidelda. Ja mitte ainult tagajärgedega. Kui käivitus linnugripi tõrjumise eeltöö, siis jahimehed võtsid hukkunud ja kütitud lindudelt proove laboratoorseteks analüüsideks. Kusjuures on märkimisväärne, et seda tehti tasuta. Kindlasti on heaks näiteks ka marutaudi järelkontroll, kus jahimehed toimetavad igal aastal üle tuhande bioproovi laborisse, et teadlased saaksid olukorda monitoorida.

EJS viib juba teist aastat läbi „Ulukid teel“ projekti, mis on mõeldud ulukite elude päästmiseks surmast maanteedel samuti kaitsmaks inimesi ja vähendamaks kahjusid.

Samuti osalevad jahimehed keskkonnaalases projektis nagu „Väikekiskjate küttimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“, mis on üks osa Tartu ülikooli teadusprojektist, mis uurib Eesti niidukahlajate (kiivitaja, punajalg-tilder, tikutaja, liivatüll, mustsaba-vigle, tutkas, suurkoovitaja, niidurüdi jt) hääbumise põhjusi meie rannaniitudel.

Sellel sügisel alustasime keskkonnaalase projektiga lendorava kaitseks, mis on osa LIFE projektist. Meie ülesanne selles on metsnugise püük, kelle suur arvukus ohustab kaitsealust lendoravat.

Täna ei ole enam tark mõte, et looduskaitse vastandub looduskasutusega. See aegunud arusaam tekitab vastasleerid ja tähendab pidevat konfrontatsiooni ja võitlust. Kaasajal räägime jätkusuutlikusest ja kestlikkusest, mis aga tähendab, et kaasaegne looduskaitse on ressursside mõistlik ja kontrollituid kasutamine. Minimaliseerime läbi ulukiressursi teadmistepõhise kasutuse nii inimest ja majandust kahjustavad haigused kui ka otsesed kahjud põllu- ja metsamajandusele.

Jahimees on praktiline looduskasutaja

Jahimehed loevad ja vaatavad netist jubedusevärinaga õudusi hanede gaasitamisest mõnes Euroopa riigis, sest linde on ühiskonna jaoks palju. Kas see on siis õige? Kindlasti mitte. See on julm ja raiskav eluviis, millele ei ole kaasaegses eluviisis kohta.

Kes suudavad seda tasakaalustatud looduskasutust praktiliselt teostada? Ikka jahimehed oma teadmiste ja kogemustega lähtudes Eesti jahinduse heast tavast, mis kutsub küttima just nii palju kui vaja ja kõike neid kütitud loodusande ka maksimaalselt ära kasutama.

Jahimehed on lisaks ka ühiskonnale väga kasulik sihtgrupp, kes ise oma vaba aja lemmiktegevuse kulutused katavad. Jahipidamist on alati käsitletud kui väärtuslikku vaba aja veetmist looduses, mis taastab vaimu ja keha, ehk omab rekreatiivset toimet. Kui ühiskond kulutab mitmete sihtgruppide tarbeks palju ressurssi, et rajada spordi- ja muid vaba aja veetmise rajatisi, siis jahimehed kannavad oma vabaaja kulud ise. Ja need ei ole tihti odavad.

Mitmed kasutegurid

Jahindus on valdkond, mis seisab kolmel jalal, millest üks on majandus. Jahipidamise tulemusel tekib olulistes kogustes väärtuslik nn „õnnelik“ liha, mida ühiskond hea meelega tarbib ja mida peab kinnistes tingimustes kasvatatuga võrreldes kvaliteetsemaks. Sellel hooajal 2022 näiteks ainuüksi põdrajahi tulemusena saab kasutada suurusjärgus 700 tonni väärtuslikku liha. Lisaks põdrale kütitakse aga metskitse, punahirve, metssiga, karu, kelle liha on samuti kõrge tarbimisväärtusega.

Euroopa Liiduga ühinemine on toonud meile hulgaliselt jahikülalisi, kes tarbivad mitte ainult jahimajanduslikke teenuseid, vaid transporti, toitlustamist, majutust ja muid teenuseid. See kõik annab tuntava majandusliku tulu. Oluline on, et jahinduslik teenus baseerub taastuval loodusressursil, mis ei kahjusta keskkonda, vaid vastupidi on selle teenistuses.

Jahipidamine on tegevus, mis on kõrgemal poliitilisest elust, ei tunne riigipiire ega rahvusi. Jahimees leiab alati jahimehe. Seetõttu on jahipidamisel oluline roll ühiskonna liitmisel ja sotsiaalsel tugevdamisel mitmerahvuselises riigis nagu Eesti. EJS-i pere on paljurahvuseline ja sõbralik ning inimest ei hinnata rahakoti paksuse, rahvuse või ühiskondliku positsiooni järgi. Au sees on need, kes on metsas parimad, kes oskavad meeskonda juhtida, motiveerida ja liita ja tunnevad hästi ulukibioloogiat.

Jahipidamine annab parema tervise tänapäeva tingimustes. Piisav värskes õhus ja looduses viibimine, liikumine, emotsionaalne tasakaal teeb jahimehest keskmiselt tervema inimese. Hea tervis annab kvaliteetsema elu ja lisab aastaid.

Jahipidamisel on palju plusse ja sellest võib kirjutada pikalt. Kindlasti tuleks tänapäeva ebastabiilses maailmas puudutada riigi kaitsevõimet ja jahimeeste rolli selles. Palju oleks rääkida ka jahimeeste edulugudest kadunud inimeste ja laste otsimisel ja leidmisel, jahimeeste panusest hättasattunud metsloomade ja -lindude praktilisel abistamisel jne.

Kindlasti on jahipidamisel olemas ka omad miinused, aga neid on tunduvalt vähem kui plusse. Vahel on kas kogemata või meelega segi aetud salaküttimist ja küttimist. Salaküttimisel on kindlad sotsiaalmajanduslikud põhjused ja see saab toimuda seal, kus legaalne küttimine ei ole organiseeritud. Eestis praegu toimiv kollektiivne ja kogukondlik jahipidamine viib salaküttimise miinimumini.

Kes ise ei ole jahimees, aga soovib jahipidamisega ja jahindusega tutvuda saab ühendust võtta oma piirkonna jahiseltsiga või Eesti Jahimeeste Seltsiga. Tavaliselt on nii, et inimene, kes on saanud ülevaate, kuidas ja mis alustel jahipidamine toimib, oskab seda ka päriselt hinnata. Oskab mõista paremini ka jahimehi, kes on inimesed, kes tegelikult ka hoolivad ja seda tegudega näitavad.

Tõnis Korts,
jahindusbioloog,
EJS-i tegevjuht

JAGA