Vaid mõne nädala jooksul on terve Haabersti otsinud linnaosas ringi müttavaid karusid ning olnud ärevil kesklinnas ringi tormava kitse pärast. Kas metsloomade linna sattumine on kokkusattumus või on selle taga mõni laiem trend?
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elusiku büroo juhataja Aimar Rakko selgitas Delfile, et linnaloomad võib jagada üldjoontes kaheks: linnas elavad loomad (valdavalt väiksemad ulukid, nagu rebased, kährikud, metsnugis, mink, kobras jt) ja linna juhuslikult sattuvad suurulukid (metskits, põder, pruunkaru, harvem ka ilves ja hunt). “Kui esimeste puhul saab rääkida kohastumisest linnaeluga, kus loomad on õppinud linnas olevaid hüvesid enda jaoks ära kasutama, siis suurulukid satuvad linnakeskkonda ikkagi juhuslikult ja siin püsivalt ei ela, sest suur inimpelglikkus takistab,” räägib Rakko.
Loe lähemalt Delfist.
